Antibiootikumide võtmist ei tohi katkestada, kui enesetunne paraneb


Antibiootikumide võtmist ei tohi katkestada, kui enesetunne paraneb
Foto: Andres Putting

Millised on levinumad müüdid antibiootikumide kasutamise kohta? Kas antibiootikumide kasutamine on ohutu? Kuidas muuta antibiootikumide tarvitamine oma kehale vähem koormavaks?

Antibiootikumid on tähtsaim mikroobi- ehk bakterivastase toimega ravimite rühm, mida kasutatakse bakterite põhjustatud haiguste raviks.

Levinumad müüdid antibiootikumidest

Esimene väärarusaam on see, et antibiootikumid aitavad külmetushaiguste ja gripi puhul. Tegelikult põhjustavad enamiku haigusi viirused, sh tavalise külmetuse, köha, bronhiidi, gripi ja kurguvalu.

Antibiootikumid suudavad aga tappa vaid baktereid. Viirusnakkuse puhul need infektsioonist vabaneda ei aita ja seega enesetunde paranemist mingilgi moel ei hõlbusta.

Teisalt usutakse, et kui nohu puhul on tatt kollane või roheline, näitab see, et tegu on bakteriaalse nakkusega ja raviks vajatakse antibiootikume.

Tegelikkuses võivad samad sümptomid avalduda ka viirusnakkuse korral. Seega ei ole võimalik nohu värvuse põhjal otsustada, kas vajadus antibiootikumide järele on põhjendatud või mitte.

Küllalt laialt on levinud usk, et antibiootikumid on ohutud ja seega ei ole midagi hullu, kui neid kasvõi igaks juhuks võtta. Iga ravimi manustamine võib põhjustada soovimatuid kõrval- ja koostoimeid, aga ka allergilisi reaktsioone.

Lisaks võimaldab liigne antibiootikumide tarbimine bakteritel toimeainetega kohaneda ning nende suhtes immuunseks muutuda. Seega, kui ühel hetkel tõesti antibiootikume vajatakse, ei mõju need enam nii hästi.

Seotud lood:

Äärmuslikel juhtudel võivad välja areneda nõrgemate antibiootikumide suhtes täiesti resistentsed bakterid, mida saab ravida vaid väga tugevate antibiootikumidega.

Sageli arvatakse, et antibiootikumide võtmise tohib katkestada niipea, kui enesetunne paraneb. Tegelikkuses võivad bakterid endiselt kehas edasi elada. Seega peaks siiski määratud ravikuuri läbi tegema, vastasel korral võib infektsioon tagasi tulla. Lisaks viib see resistentsete bakterite tekkeni.

Kohtab ka lähenemist, et halva enesetunde korral tohib ära kasutada viimasest ravikuurist järele jäänud antibiootikumid. Loomulikult läheb see jämedalt vastuollu eelneva kahe põhimõttega – antibiootikume ei tohiks võtta ilma arsti ettekirjutuseta ning pärast täismahus läbitud ravikuuri ei tohiks antibiootikume jaguda veel teisekski ravitsükliks.

Loe veel

Lisaks tasub teada, et iga antibiootikum on suunatud kindlate bakterite vastu võitlemisele. Seega, isegi kui uus infektsioon tõepoolest on põhjustatud bakteri poolt, on suur tõenäosus, et vana antibiootikum seda ravida ei suuda.

Kahtluste korral ärge kõhelge konsulteerida oma perearstiga. Samas ärge pettuge, kui teile retsepti ei väljastata. Liigset antibiootikumide tarbimist vältides tagate, et teil on varuks tugev liitlane puhkudeks, kus antibiootikumi hädasti vaja läheb.

Antibiootikumid liigitatakse:

• kitsa toimespektriga antibiootikumid – toimivad vaid teatud bakterite puhul ja kasutatakse siis, kui on täpselt teada, mis bakteriga on tegu
• laia toimespektriga antibiootikumid – toimivad suurele hulgale bakteritele ja kasutatakse siis, kui bakter ei ole teada või bakteriliike on mitu 

Viirustele antibiootikumid ei mõju (näiteks gripi ja külmetushaiguste puhul). Selleks et teada saada, kas haiguse raviks on vaja kasutada antibiootikume või mitte, tuleb enne teha bakterioloogiline analüüs. Kui haigustekitaja on laboratoorsel teel välja selgitatud, oskab arst määrata õige antibiootikumi, arvestades ka patsiendi üldseisundit ja muud.

Kõige sagedamini kasutatakse antibiootikume hingamisteede põletike (bronhiidi, kopsupõletiku), kuseteede infektsioonide ning kõrva- ja kurgupõletike korral, lisaks juhtudel, kui mikroobid satuvad vereringesse ja võivad kahjustada siseelundeid. Mõne infektsiooni (nt bakteriaalse meningiidi) puhul on kiire antibakteriaalse ravi alustamine elulise tähtsusega.
Teatud juhtudel kasutatakse antibiootikume ka profülaktiliselt, näiteks raske immuunpuudulikkuse seisundi korral.

Oluline on antibiootikume võtta õigesti!

Antibiootikume tuleb kindlasti võtta nii, nagu arst on määranud. Kui rohtu on tarvis manustada üks kord ööpäevas seitse päeva, tuleb seda teha ühel ja samal kellaajal seitse päeva järjest. Kui manustamine on ette nähtud kaks korda ööpäevas, tuleb ravimit võtta iga 12 tunni tagant terve kuuri vältel. Kui rohu võtmine on ette nähtud kolm korda ööpäevas, peaks seda tegema iga kaheksa tunni järel kogu kuuri ajal. See tagab, et vajalik antibiootikumikogus on organismis pidevalt olemas ning seda pole vahepeal liiga palju ega liiga vähe.

Nagu kõigi muudegi ravimite puhul, võivad ka antibiootikumide tarvitamisel tekkida mitmesugused kõrvalnähud, neist levinumad on kõhulahtisus, iiveldus ning seennakkused suus, seedetraktis ja tupes.

Seennakkused kipuvad tekkima seepärast, et peale haiguse tekitanud bakterite hävitavad antibiootikumid ka organismile kahjutuid või vajalikke baktereid.

Antibiootikumide tarvitamise ajal on soovitatav kasutada probiootikume, mis aitavad antibiootikume paremini taluda. Mõistlik on neid võtta ühes ravikuuris koos, kuid manustamisel peab vähemalt paar tundi vahet pidama. Probiootikume võiks tarvitada immuunsüsteemi tugevdamiseks ja mikrofloora taastamiseks ka pärast antibiootikumikuuri.

Allikas: Eesti Ekspressi erileht Terve Pere

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare