Allergilise nohu puhul tavalised ninatilgad ei aita, nende pikaajaline kasutamine hoopis kahjustab nina limaskesta. Abi on, kui hoiduda haigust põhjustavate allergeenide ja ärritavate teguritega kokkupuutest. Alati pole allergeeni võimalik täielikult kõrvaldada või ei pruugi põhjuslik allergeen uuringutega selguda.
Allergilist nohu tuleb ravida regulaarselt ja ka pärast esmaste kaebuste taandumist. Enim kasutatavad ravimid on suukaudsed allergiat vähendavad ravimid ja lokaalselt kasutatavad nina ja/või silma antiallergilised ravimid. Mõnel juhul on võimalik teha ka spetsiifilist immuunravi, millega muudetakse organism allergeeni suhtes tolerantseks. Selleks viiakse organismi kas süstide või suukaudsete tilkadena väga väikeste koguste kaupa korduvalt allergeeni. Selline ravi kestab keskmiselt 3–5 aastat.
Kolm korda suurem risk haigestuda astmasse
Kuna allergiline nohu eelneb väga sageli raskemale allergiahaigusele – astmale, võib varajane ja korrapärane allergilise nohu ravi kergendada astma kulgu või isegi vältida astma väljakujunemist. Allergilise nohuga inimestel on terve inimesega võrreldes kolm korda suurem risk haigestuda astmasse!
Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mis põhjustab hingamisteede ahenemist ning õhuvoolu takistust. Õhuvoolu kopsudesse ja tagasi takistavad kopsutorude ehk bronhide ahenemine, põletikust tingitud turse ning põletiku tõttu tekkiv suur hulk lima. Hingamisteed muutuvad väga tundlikuks ning allergeenide ja/või erinevate mittespetsiifiliste ärritajate mõjul võib kergesti tekkida astma ägenemine ehk astmahoog kuiva köha, õhupuuduse- või isegi lämbumistundega.
Astma ravi oleneb haiguse iseloomust ja raskusest. Tänapäeval ravitakse astmat sissehingatavate ravimitega. Nii satub ravim otse hingamisteedesse ning soovitud tulemus saavutatakse väga väikeste ravimiannustega. Ravi on tõhus, kui järgida arsti soovitusi ja tarvitada ravimeid regulaarselt.
Kuidas ennast allergia korral aidata?
Kodutolmulest