• Haigutamine
  • Raskus silmades
  • Sagedane silmade pilgutamine
  • Raskused pilgu fokusseerimisel või kaheli nägemine
  • Silmalaugude kinni vajumine
  • Raskustunne peas
  • Tähelepanu vähenemise kogemine
  • Väsimustunne
  • Rahutus
  • Reageerimisaja pikenemine
  • Sõidurajast kõrvale kaldumine

Autojuht saab ennetada unisust autoroolis, vältides teatud tegevusi liiklusturvalisuse tagamiseks:

  • Ära sõida öötundidel kella 00.00 kuni 06.00-ni
  • Ära sõida pikki vahemaid peatusteta
  • Ära sõida üksinda
  • Ära maga lühikest und enne sõitu
  • Ära sõida peale pikka ja väsitavat tööpäeva

Kutselised autojuhid osalevad sagedamini unisusest põhjustatud liiklusõnnetustes unehäirete tõttu ning nad sõidavad sagedamini öötundidel ning pikki vahemaid.

  • Unehäireid esineb sagedamini teatud elukutsetega inimestel. Unehäired tekivad enamasti ebaregulaarse uneaja, halbade magamistingimuste, vahetustega töö ja sagedase ületunnitöö tegemise korral.
  • 50% kutselistest autojuhidest vähendavad alateadlikult oma uneaega, alustades tööd varastel hommikutundidel. 10% juhtidest ei ole enne autorooli istumist üldse maganud. Seda loetakse kõrgeks riskikäitumiseks.
  • Magamine alla 5 tunni öö jooksul tõstab liiklusõnnetustesse sattumise võimalust 4,5 korda.
  • Üle 24 tunnine ärkvelolek on sama riskantne kui alkoholisisaldusega 1,00 g/L veres auto juhtimine.
  • Kutselised autojuhid sõidavad sageli öötundidel, seetõttu on neil 5 kuni 6 korda sagedasem risk sattuda liiklusõnnetustesse unisuse tõttu.
  • Unisusega seonduvad liiklusõnnetused toimuvad enamasti öösel kella 02.00 ja 06.00 vahel ja peale lõunasööki kella 14.00 ja 16.00 vahel.
  • On leitud, et obstruktiivne uneapnoe on sage probleem kutseliste autojuhtide hulgas. Neil on 2 kuni 7 korda kõrgem risk sattuda liiklusõnnetustesse.

Allikas: Eesti Unemeditsiini Selts via Kliinik.ee