Tervendaja Kalju Paldis: Annan pigem märksõnad, mida inimene võiks endaga teha

„Tervendajal on oma vägi ja oma arusaam, võime käia ja nõu saada, aga kui inimene ise juurde ei lisa, oma mõtteid ei muuda, siis hakkabki pidevalt tervendaja juures käima. Mina olen pigem andnud märksõnad, mida inimene võiks iseendaga teha.“ Niimoodi räägib endast energia- ja pendlimees Kalju Paldis „Tervendajate tarkuseraamatus".

Kuidas sa jõudsid energiamaailma juurde?
Selle juurde jõudsin siis, kui olin sündinud. Esimesed mälestused on isa põlve peal istudes, ütlesin, et mul on kompuuter silme ees, nagu ekraan, loen sealt pealt. Peale koolis õppimise olen kogu aeg tegelenud muu maailmaga. Info on minuni jõudnud iseenesest, spontaansete teadmiste kaudu. Esimene tutvustus oli teekäija vahendusel. See on vaimolend, õpetaja, kes materialiseerub sulle nähtavaks. Olen kohtunud ühe teekäijaga kaks korda. Olin 14-aastane, olin üksi metsa all, mulle ligines üks vanem proua ja ütles, et te olete eriline inimene, saate elada nii vaimses kui ka füüsilises maailmas korraga ning kunagi saate ka ravida, tegelete ka füüsilises maailmas. Mõttemaailm on suurelt avatud. Tänasin, lasin selle mõtte endast lahti ja rohkem sellega ei tegelnud. Koolipõlves tulid seosed, võrrandite vastused omamoodi. Ilma lahendit loomata tekkisid vastused, pildid. Nägin väljasid, mida ei osanud seletada, vahepeal liikusin siia mateeriamaailma, kui oli vaja kogeda. Olin ka põllumees.
Teist korda tuli sama teekäija, kui olin baarmen, olin siis 27-aastane. Üks naine soovis juttu ajada, läksin temaga, võtsin kaks klaasi mahla − vana ütlus on, et teekäijale antakse alati vett ja öömaja. Ta rääkis sama juttu, mis tuli mulle hiljem meelde. Kui olin lõpetanud öösel töö, küsisin oma paarimehe käest, et kas ta märkas seda naist, ja see ütles, et ühtegi inimest ei istunud seal lauas peale sinu, sul oli kaks klaasi mahla. Sain aastaid hiljem teada, et need on teekäijad. Siis sain aru meie vanarahva mõistest, mis on teekäija.
Ta on vaimolend, kes kehastub sulle nähtavasse olemusse. Ei näita end mitte kellelegi teisele. Mulle on tulnud kogu see maailm väga lihtsalt. Raamatuteadus mul puudub. Mina füüsiliselt raamatuid lugeda ei saa, mul on kompuuter ja see kiirgab infot välja. Näen asju teistpidi. Kui teised laidavad, siis mina kiidan.
Kõige tuntum laitmismood on see, kui räägitakse energiavampiiridest. Mina kiidan neid. Paar aastat tagasi oli Õhtulehes artikkel, et kõik nõiad on energiavampiirid ja pahad. Mõtlesin selle üle, miks nad siis pahad on, ja hakkasin võrdlema loomadega. Tuli silme ette raisakotkas, hüään, karud ja bakterid, kes söövad roiskunud liha. Mõtlesin, et kes inimese vana energia ära sööb. Need energiavampiirid ongi sinu keha vana energiaruumi puhastajad. Kui sina oled laisk olnud ega ole viitsinud oma algkeha ruumi puhastada, siis ongi üks osa inimühiskonnast, kes toituvadki teadmatult sellest ja puhastavad. Pärast on teil raske olla, sest ta tõesti sööbki selle energia ära.
See on nagu saunas käimine, peale sauna oled ka läbi ja roidunud, sama tunne, olge tänulikud energiavampiiridele. Sügav kummardus. Kui õpite oma keha energiaruumi ise puhastama, siis energiavampiir kaotab kontakti või ei saa teie ruumis enam tööd teha. Leiab järgmise lolli, keda tuleb aidata. Energiavampiir on aitaja, mitte lõhkuja. Mina räägin kõiki asju tagurpidi. Kui teised kiruvad, siis mina kiidan. Otsin tõde, igal asjal on see alati kahepoolne, ei ole kunagi halba heata.

Kui öeldakse, et laske lahti oma vanad, negatiivsed mõtted, üllatab see mind.
Eilne positiivne kogemus on negatiivne järgmise korra kogemuse vastuvõtmiseks. Tahame tunda midagi head, mida eelmine kord jagati ja elamegi minevikus. Kõik mineviku halvad kogemused, kas või meie õpetajad, kes käitusid meiega me arust sel hetkel halvasti, on need, keda me praegu ülistame. See, keda halvaks pidasime, sellest räägime tund või kaks, kiidame.
Heaoluriigid elavad psühhotroopsete tablettide peal. Inimesed söövad tablette, et olla heas tujus, ja kannavad tumedaid riideid. Lähevad masendunud maailma, uskudes, et vana maailm oli hea, uus on halb. Kõigepealt laske lahti kõik kogemused, on see siis hea või halb, tänuga tulge sellest kogemusest välja. Tulge alati tänuga välja nägu ees, mitte selg ees. Pange kogemuse uks kinni. Mul on üks rituaal − kui lõpetan päeva, tänan seda päeva. Kummardan selle päeva poole ja panen selle päeva ukse kinni. Võtsin kogemuse, aga ei vea teda rohkem kaasa.

Kas keegi teine saab inimest tervendada või see on inimese enda asi?
Kui me oleme loojad, oleme ka tervendajad. Kui ehitame midagi, siis on ka see omamoodi tervendamisprotsess, see on 50/50, saame anda teatud sõnumliku ja õpetliku mõttevormi või pildi asjade seosest, aga teatud tegevus peaks olema inimese enda teha. Selleks ongi inimese aeg ära jaotatud: aeg tegeleda iseendaga, käia tööl, anda kellelegi teisele osa päevast, osa perele. Tervendamisprotsess on enese ajal enese sisse vaatamine. Võtad aja enda jaoks, tund või poolteist, suhtled endaga eri tasanditel, annad endale nõu, mõtiskled, loed, teed endale rahustavaid protseduure, näiteks veega.
Kui teeksime seda iga päev, poleks vaja medikamente tarbida, st et pöörame tähelepanu oma vaimsele ja füüsilisele kehale ning tunnistame tema olemust. Mitte siis, kui on juba hilja ja haarame mingi protsessi järele. See on juba tervendamine. Kindlasti ei saa kedagi otseselt tervendada, kui inimene ise pole selleks valmis. On lausa inimesi, kes tulevad siia ilma, et kogeda teist olemust, õppida elu nautima mingi puudena, mingi haigusjuhtumina. Haigus õpetab meid ümber kasvama, haigus pole kunagi meie vaenlane, vastupidi, ta on meie karm ja hea õpetaja, muidu jääme ajas ja ruumis kinni. On ka inimesi, kes tulevad, sünnivad haigena ja lahkuvad siit tervena, teatud eludes olnuna. On näiteks võtnud palju ülekoormusi ja nüüd tulebki siia ellu kehastununa ülekoormusega ja ta õpib siin tervenema, õpib oma haigustest aru saama, neid tunnustama. Taaskehastuses tuleb ta juba täiesti tervena, uue isiksusena. See on kahte pidi − osa inimesi tulevadki siia maailma muutma, see on üks tervendusprotsessi osa, teine osa on keskkond, kus me elame, kuhu ehitised rajame. Vaimses keskkonnas me puhkame, tegeleme enda keharuumiga, kui teame, et inimesel on mentaalne, astraalne, tundekeha, st algkeha.
Meie esivanemad pöördusid oma seitsme vaimukeha poole, ka eestlastel on see olnud sama, pöördume oma algkehade poole. Vaimumaailm idamaade kultuuris on siia tugevalt peegeldunud, kuna meie, eestlased, oleme algbudismiga kogu aeg seotud olnud, loodusliku budismiga. Tervendamisprotsessidest üks on enesetervendamine, oma keharuumi eest hoolitsemine, siiani pidime kõike kogema läbi kehamateeria. See on praegu muutumas.

Kui käiakse selgeltnägijate juures, kas nii võetakse inimese õppetund ära?
Kindlasti mitte täielikult, kui inimene tuleb vabal tahtel. Keegi ei suru peale, et pead minu juurde tulema, see on tema enda soov. Minu juurde tullakse ise, see on tema isiklik soov arenemiseks. Kui kõik ette-taha ära teha, siis võetakse õppetund ära ja ta hakkab otsast pihta. Mina, vastupidi, võin teile jagada mõtteid, kuid palun tehke see protsess ise läbi. Me ei saa üks ühele tervendada, muidu jäämegi nagu tabletist sõltuvusse ja oleme oma isiksuse tasandi ära kaotanud.
Tervendajal on oma vägi ja oma arusaam, võime käia ja nõu saada, aga kui inimene ise juurde ei lisa, oma mõtteid ei muuda, siis hakkabki pidevalt tervendaja juures käima. Mina olen pigem andnud märksõnad, mida inimene võiks iseendaga teha.
Inimesed on õpetatud abituks, käima apteegis. See on nagu kontroll inimese üle.
Muutused on praegusel ajastul väga suured, toimuvad kiired haigestumised ja äraviimised, et pole võimalik aidata. Õnneks − olen siin küll julm −, peavad need inimesed kiiresti oma keha vahetama, nad lahkuvad siit kehast ja tulevad uude kehasse, see protsess käib hästi kiiresti praegu.

Kalju tarkuseterad:
¤ Oma vaimu- ja algkehasid näeme läbi peegli, öelge hommikul oma kehadele tere. Saatke neile musi, soovige ilusat päeva nii vaimsele kui ka füüsilisele kehale ja seda mitte mõttes, vaid häälega.
¤ Kõik algab mõttest, kuidas on mõte, nii on ka meie keharuumis algkehad. Patoloogiline keha on lõpp-produkt algseosest.
¤ Vett võib struktureerida sõnadega, lauluga, muusikaga, kellahelinatega, vibratsiooniga, palvetega, liikudes kätega vee kohal, et viia välja mittevajalikud energiad ja tuua juurde, mida vaja. Kui saame vee korda ja tarbime puhast vett, siis ka see, mida sööme, pole nii lõhkuv, kuna kehas on juba puhas vedelik sõnumitena parandatud, patoloogiline toitaine ei saa nii kiiresti meie organismi kahjustada.

Intervjuu Kalju Paldisega jätkub Kati Lumiste raamatus „Tervendajate tarkuseraamat“.

Väljaandja kirjastus Pegasus

Raamatus jagavad tarkusi järgmised tervendajad: Mikk Sarv, Thule Lee, Janno Seeder,Katrin Silman, Silva Soobik, Jaan Jääts, Tiia Lõoke, Urmas Vaino, Sülli Reet Vaino, Melinda Maarjalill, Aivar Täpsi, Liis Ugandi, Kalju Paldis, Galina Ader, Errol Vares