Puuk suudab verd imeda 100 korda rohkem, kui ta ise kaalub ja muid põnevaid fakte Eesti loodusest

 (3)
PUUK
Foto: Sven Arbet

Millised on Eesti erinevad maastikud ja kaitsealad? Milliseid kombeid omavad erinevad linnu-või loomaliigid ning milliseid liike on vanarahvas pidanud õnnetoojateks ja millistesse on suhtutud kartusega? Millised taimed ja seened on mürgised? Millised taimed ravivad? Sellest kirjutab Rita Mets raamatus „Imepärane Eesti loodus“, kust on leitud allolevad 15 fakti.

1. Käsmus on filmitud mitmeid filme, tuntum neist on „Don Juan Tallinnas“

2. Naissaarelt on pärit maailmakuulus optik Bernhard Schmidt ja maalikunstnik Erik Schmidt

3. Esimene tuletorn püstitati Osmussaarele 1765.a, praegune aga ehitati 1954.a.

4. Porkuni ujuvsaared on kalda küljest lahti kistud turbalaamad.

5. 1897.a. eraldas saksa keemik Felix Hoffmann angervaksast atsetüülsalitsüülhappe, mida hakati nimetama aspiriiniks.

6. Nurmenukku on oma teostes tähtsaks pidanud mitmed inglise poeedid, näiteks Shakespeare oma „Tormis“ ja „Suveöö unenäos“.

7. Panter-kärbseseene kübaral olevad täpid tulevad veega ära.

8. Saarmas armastab liugu lasta. Kui kuskil viib talvel teekond allamäge, siis heidab ta kõhuli ning tõukab ennast tagajalgadega mäest alla.

Seotud lood:

9. Sadajalgsel ei pea olema sada jalga, tal võib olla 15-180 kehalüli, millest iga küljes on kaks jalga.

10. Rähnide sugulasel väänkaelal on pikk ja kleepuv keel, mille ta lükkab sipelgapessa. Sipelgad ärrituvad ja hakkavad keelt ründama, mispeale tõmbab lind selle suhu tagasi.

11. Puuk suudab verd imeda 100 korda rohkem, kui ta ise kaalub.

12. Pöialpoisid moodustavad talvel tihastega ühiseid toitumissalkasid ehk „gilde“.

13. Luts suudab nälgida kaks aastat ning tema kehamass väheneb selle ajaga kuni 74%.

14. Rukkilill valiti Eesti rahvuslilleks 1968.aastal, kuna ta on kena õiega ja on olnud põline leivavilja saatja ning tuntud kogu rahvale.

15. Lapsuliblikas on Eesti kõige pikema elueaga liblikas, kes võib elada kuni 13 kuu vanuseks.

Rita Mets „Imepärane Eesti loodus“, Ajakirjade Kirjastus

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare