Mis maa see on? Luuletused räägivad Eesti lugu


Saaremaa loodus
Kiviaed Karalas SaaremaalFoto: Sven Arbet

Doris Kareva koostatud värske isamaaline luulekogu „Eesti tunne“ sisaldab üle 400 luuletuse ja lauluteksti. Esindatud on üle saja Eesti autori läbi ajaloo. Raamatut võib lugeda ka sirvides, kuid eriliseks teeb raamatu see, et moodustub algusest lõpuni tervik - luuletused on järjestatud sisu järgi nii, et nad põimuvad omamoodi sujuvaks ajalooliseks romaaniks.

Kolm esimest luuletust.

Peeter Volkonski

Mis maa see on?

Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge,

vaid metsad lõputud ja laukasood.

Kuid siinne rahvas täis on imeväge

ja kummalised nende laululood.

Mis maa see on? Kord öö sööb ära päeva,

kord päev on nõnda pikk, et neelab öö.

Ühtmoodi mõlemad siin mööda läevad –

kui võõras puhkab, kohalik teeb tööd.

Mis maa see on? Kas tõesti üksnes orjaks

veel ainult kõlbab inimene siin?

Kes selle valu ükskord kokku korjaks,

et tuleks armastus ja lõpeks piin?

Mis maa see on, kus halastus on ohus,

kus vabadus on maasse kaevatud,

kus on siin õiglus, kus on rahukohus,

kust õiglust otsima peaks vaevatud?

Mis maa see on? Kaastunne siin on roostes,

on roostes häbi südameta rind.

Siit põgeneda võiksin lausa joostes,

kuid miski hoiab tagasi veel mind.

Mis maa see on, mis saab mind kinni hoida,

Seotud lood:

ja millega ta seda teeb, ei tea.

Ta ju ei kata mind, ta ju ei toida,

kuid ometigi endaga mind veab.

Mis maa see on? Kas suudan teda mõista?

Kas suudan enam olla temata?

Mis maa see on? Kuis ometigi võis ta

Kõik oma lapsed jätta emata?

Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge.

Vaid metsad lõputud ja laukasood.

Kuid siinne rahvas täis on imeväge

Ja kummalised nende laululood.

Kalev Kesküla

See on see maa

kus päike ei läe iial looja

hommiku ja õhtu taevatelk

ühtmoodi punane vein

päikese vereämber

valuvalged hingekirjatuvid

kurjailma kureparvedeks paistab

plagupunaseks pleegitab

punavalguse pimedal piiril

rebib rahe

neilt tiibade purpursed purjed

langevad kui tulised taevakivid

muld matab

vihm nutab

pihlakad kahvatavad

punase hämaruse maal

aga varesed saavad valgeks

ja laulavad ühte laulu

Andres Agasild

Üks imelik maa

Siin ilm on alati halb

liiga külm või soe

Loe veel

siin talvel pime on päev

ja suvel valge on öö

siin süüa saab metsast

laps teab kust tuleb piim

See on üks imelik maa

Siin memm paneb kartuli maha

sest nii on ju alati olnud

siin taat teeb ikka ise õlut

poest ju paremat ei saa

siin metsa rohkem kui maad

ja eilne päev püsib meeles

See on üks imelik maa

Ilus keel mis ise laulab

hästi hoitud saladus

kogu rahvas ühel väljal

laulab hingedes ühendus

siin kõrgel hoitakse lippu

taevast, mulda ja homset ka

See on üks imelik maa

Nõel maailma heinakuhjas

ja just sellepärast nii armas

Nii vaene ja ometi rikas

Nii väike ja väärikas ikka

See on üks imelik maa

ja las ta jääbki nii

"EESTI TUNNE". Koostas: Doris Kareva. Rahva Raamat 2018

https://www.rahvaraamat.ee/p/eesti-tunne/1033313/et?isbn=9789949999798

Eesti Naine loosib teööijate vahel 3000 euro väärtuses kingitusi!
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare