Täisterakaerahelbed on head stressi vastu, kuna sisaldavad süsivesikuid ja kiudaineid, mis tõstavad serotoniini ehk õnnehormooni taset ajus. Serotoniin vähendab ärevust ja suurendab meie võimet stressi tõrjuda. Kiudainerikkad toidud väldivad veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu, kuna aeglustavad glükoosi imendumist. Seevastu aga kiudainevaesed toidud, mis on ka kõrge suhkrusisaldusega, kiirendavad glükoosi imendumist ja veresuhkru taseme tõusu. Veresuhkru kõikumine tekitab uimasust, väsimust ning tekib energiapuudus. Soovituslik kiudainete päevane kogus on 25–35 grammi, kaaliumi 3100–3500 mg, magneesiumi 280–350 mg, kaltsiumi on 800-900 mg, B1 vitamiini 1–1,5 mg, B2 vitamiini 1,2–1,7 mg ja B3 vitamiini 13-20 mg.

Tume šokolaad. Rääkides stressivähendajatest ei saa loomulikult mööda minna šokolaadist, kuna tume šokolaad vähendab stressihormoon kortisooli taset ning sisaldab magneesiumi ja L-trüptofaani, mis aitab serotoniini toota. Organismile piisab päevas, kui tarbida 2,5 grammi kakaod või siis 10 grammi tumedat šokolaadi. Aga seejuures peaks tumeda šokolaadi kakaosisaldus olema vähemalt 70%.

Apelsin on üks väärt puuvili, kuna sisaldab palju C-vitamiini, mis tõstab organismi vastupanuvõimet, takistab stressihormoonide teket ja peletab väsimust. Vaid üks apelsin sisaldab juba 67,5 mg C-vitamiini. Päevane C-vitamiini soovituslik kogus on 75 mg.

Spinat on rikas magneesiumi allikas, mis aitab kaasa närvisüsteemi hormoonide tootmisele, need aga parandavad tuju, magamisharjumusi ning ka organismi reaktsiooni stressile. Sealhulgas nii vaimsele kui füüsilisele stressile. Uuringud on kinnitanud, et magneesiumi madal tase organismis suurendab keha vastuvõtlikust stressile. Näiteks 100 grammi spinatit sisaldab 59 mg magneesiumi.

Lõhe sisaldab oomega-3 rasvhappeid. Oomega-3 takistab stressihormoonide (kortisooli, adrenaliini ja noradrenaliini) taseme tõusu. Lisaks sisaldab lõhe magneesiumi.

Maguskartul ehk bataat. Maguskartul on hea toiduaine, kuna sisaldab rikkalikult süsivesikuid ja tõstab serotoniini taset ning temas leidub kiudaineid ning A-, B- ja C-vitamiine. 100 grammi maguskartulit sisaldab 24,1 grammi süsivesikuid, 656 RE A-vitamiini, 0,06 mg B1 vitamiini, 0,05 mg B2 vitamiini, 30 mg C-vitamiini ja 3,1 grammi kiudaineid.

Avokaado on asendamatu oma monoküllastamata rasvhappete ja kaaliumi sisalduse poolest, mis aitavad langetada kõrget vererõhku. Aga stress ja vaimne pinge just soodustavad kõrget vererõhku. Üks avokaado sisaldab 221 mg oomega-3, 3396 mg oomega-6 ja 975 mg kaaliumi.

Kreeka pähklid sisaldavad kuidaineid, antioksüdante ning Oomega-3 küllastamata rasvhappeid, mis aitavad alandada kõrget kolesterooli taset ja vererõhku. Uuringud on kinnitanud, et pähklid suurendavad ka keha võimet toime tulla stressiga. 100 grammi kreeka pähkleid sisaldab 6,7 grammi kiudaineid ja 9079 mg oomega-3.

Kuivatatud puuviljad. Mitmed kuivatatud puuviljad nagu virsikud, aprikoosid, viinamarjad ehk kuivatult rosinad, kibuvitsamarjad, viigimarjad ja ploomid sisaldavad C-vitamiini aga ka magneesiumi, kaaliumi ja kiudaineid. Samas takistavad kuivatatud puuviljad ka stressihormoonide teket ja tõstavad serotiini tootmist. Kuna kuivatatud puuviljad on kontsentreeritud toit ja kui ka suhkrustatud, siis tuleks arvestada viimaste kõrge suhkrusisaldusega. Eelista suhkruvabasid kuivatatud või tooreid puuvilju. 100 grammis kuivatatud virsikutes on 3,4 mg C-vitamiini, 12 mg magneesiumi, 292 mg kaaliumi ja 8,2 grammi kiudaineid.

Tiina Ross „Tervislik, rasvane, magus, maitsekas. Miks ja mida me sööme“, kirjastus Estada