Kinnine kõht ujutab organismi üle mürgiste ühenditega. Kui kiudainevaene menüü jääkainete väljutamise võimatuks teeb, imenduvad toksiinid läbi sooleseina tagasi kehasse ja lähevad uuele mürgisele ringkäigule. Uuringud on näidanud, et ka hormonaalsed vähkkasvajad, nt rinna- ja eesnäärmevähk avalduvad sagedamini just kõhukinnisuse puhul. See pole üllatav, sest muude toksiinide kõrval kuhjuvad organismis ka vähirakkudele kütuseks olevad hormonaalsed ainevahetusjäägid.

Kiiret väljutamist vajavad ka valkude lagundamisel tekkivad mürgid (kadaveriin, putrestsiin). Tervise seisukohalt on äärmiselt oluline, et soolestik töötaks laitmatult ning sooleseinad oleksid terved ja heas toonuses.

Kõhukinnisusel on palju põhjuseid, toidusedeli kõrval mängivad suurt rolli ka söömisharjumused ja elustiil. Pole saladus, et inimene on loodud liikuma, mitte 8–10 tundi ühe koha peal istuma. Samas on järjest rohkem ameteid, kus kogu päev möödubki istudes, tööpäeva lõpul istutakse omakorda autosse ja sõidetakse koju, televiisori ette istuma. Kahtlemata hakkab vähene lihastoonus varem või hiljem mõjutama ka ainevahetuse kiirust ja lümfiringet.

Aktiivse elustiili kõrval on kõhukinnisuse vältimiseks tähtis piisava kiudaine olemasolu toidus. Siinkohal on oluline meenutada, et kiudainet leidub ainult taimedes. Rafineeritud toidud on vitamiinide ja mineraalide kaotusega koos jäänud ilma ka olulisest osast taimsest kareainest. Kiudaine väärtus seisneb muu hulgas ka selles, et see suurendab ja raskendab soolesisu, kiirendades selle liikumist seedetraktis.

Veelgi olulisem kiudainega seotud boonus seisneb aga selles, et tegu on väärtusliku toiduga meie mikrofloorale. Peale head kõhutäit toodab meie bakteriaalne vennaskond kiudainest lühikese ahelaga rasvhappeid (butüraati, atsetaati ja propionaati), mis on vajalikuks energiaaineks jämesoole- ja ajurakkudele.

Hoiduge tarbimast või tarbige vähem:

• raskesti seeduvaid loomseid valke (eriti piima ja kaua laagerdunud juustu);
• valmistoitudes leiduvaid transrasvu, mis pärsivad soolesisu liikumise kiirust ning on happelise seedimatuse ja kõhukinnisuse sagedaseks põhjustajaks;
• kiudainevaesest rafineeritud jahust tooteid;
• suhkrust nõrguvaid karastusjooke, poemahlu ja maiustusi.

Mõni lihtne soovitus kõhukinnisuse leevendamiseks

• Veejoomise olulisust pole võimalik üle tähtsustada. Vesi on oluline, et sooletrakti limaskest oleks piisavalt toidetud ja kohev. Vesi on vajalik seedeensüümide tootmiseks ja toimimiseks. Vee mõjul paisub sooles olev lahustuv kiudaine, mis muudab soolesisu raskemaks ja kiirendab selle liikumist. Vesi puhastab ja toniseerib keha. Organismis valitsev veepuudus on üks sagedasemaid kõhukinnisuse põhjusi.
Hommikune toasooja vee joomine annab soolestikule impulsi tühjenemiseks. Äratusvett peaks jooma igapäevaselt, enam-vähem samal ajal. Iidne joogide tarkus ütleb: „Enne vana halb välja, siis hea uus sisse!“. Ideaalis ärgitab hommikune puhastusjook keha aktiivselt peatseks sooltepuhastuseks.

• Orgaaniline tume blackstrap melass on kõrge kasuteguriga tervisetoit. Lisaks mineraalide rohkusele on sel aluselisel suhkrul ka sooletööd ergutav toime. Igahommikuse toasooja tervitusvee sisse võiks segada 1 tl melassi ja 1–2 tl kvaliteetset õunasiidriäädikat või sidrunimahla. Eriti hästi sobib selline äratusjook lapseootuse ajal – õunaäädika-melassivesi stimuleerib sooletööd ja aitab rauataset normis hoida.

• Hapendatud toidud ja hea sooletöö käivad käsikäes. Kuumutamata ja äädikalisandita hapukapsas ja -kurk on suurepärased piimhappebakterite allikad. Ka kuulus teeseenejook ehk kombucha on taas populaarseks muutunud, tuleb vaid tähele panna, et sel lastaks lõpuni fermenteeruda ega tarbitaks liigmagusalt. Kel piima suhtes vastunäidustusi pole, võiks kasutada ka probiootidest pungil Tiibeti piimaseene kefiiri. Seoses hapendatud toitude võidukäiguga maailmas on taas au sisse tõusnud lihtsalt valmiv fermenteeritud peedikali.

• Viigimarju on soovitatav mõni minut keeta ja vedelik enne voodisse minekut sisse juua. Hommikul ei peaks tulemus end kaua oodata laskma ...

• Kõhukinnisuse leevendamise klassika on mustad ploomid. Lisaks kiudainele sisaldavad ploomid lahtistavalt toimivat sorbitooli. Nagu sellest veel küll ei oleks, on ploomides peidus ka kõhu läbikäimist kiirendav ühend difenüülisatiin. Üllatusena trumpavad mustad ploomid oma lahtistava toime poolest üle ka paljukiidetud psülliumi (vt altpoolt). Tunduvalt rahakotisõbralikumad ja maitsvamad on nad muidugi ka.

• Pulbrina müügil olev psüllium ehk teelehe terakestad on hea taimse kiudaine allikas. Pulbrit võib lisada nii smuutidele kui kasutada paksendajana näiteks taimsetes magustoitudes. Nii nagu kõikide kiudainete puhul, tuleks ka psülliumi tarbimist alustada väikestest kogustest ja alles keha harjudes kogust tõsta. Psüllium aitab nii kõhukinnisuse kui -lahtisuse puhul ega tekita sõltuvust.

• Aaloe tervistavad omadused ei tule üllatusena kellelegi. Aaloe parandab seedimist, normaliseerib mao pH-d, stimuleerib sooletööd ja omab kerget lahtistavat efekti. Soovitatav on eelistada aaloe geeljast viljalihast tehtud kvaliteetset toodet. Hoiduma peaks aaloe koores sisalduvast aloiinist, mis võib esile kutsuda tugevaid kõhuvalusid ja krampe. Aaloet soovitatakse võtta 1 spl kaks korda päevas. Võib segada nii vee kui naturaalse mahlaga. Kindlasti tuleks hoiduda suhkrumagusatest aaloejookidest.

• Magneesium toimib soolte silelihastele lõõgastavalt. Soovitatav on süüa kõrge magneesiumisisaldusega rohelisi lehtvilju ja ürte (basiilik, petersell jm). Rohkelt magneesiumi sisaldab ka toorkakao, samuti päevalille- ja kõrvitsaseemned.

• Kõhukinnisuse puhul on suureks abiks supervetikas klorella, kuna sisaldab nii seede- kui metaboolseid ensüüme ning aitab tõsta piimhappebakterite arvukust sooles.

• Sooltetööd stimuleerivad külmpressitud õlid. Tuntuim ja levinuim vahend on linaseemneõli, kuid sobivad ka kanepiseemne- ja tudraõli. Sooltetegevust ergutab ja lahtistavalt toimib ka värske extra virgin oliiviõli.

NB! Ettevaatust linaõli valimisel! Linaseemneõli peab olema värske ja meeldiva pähkli maitsega. Kibeda rääsunud maitsega õli on ebakvaliteetne ning kuulub prügikasti. Linaseemneõli peab peale avamist säilitama külmkapis ja tarbima võrdlemisi kiiresti. Tõsisema kõhukinnisuse puhul võib 1 tl õli võtta ka rohkem kui üks kord päevas, näiteks enne suuremaid söögikordi.

• Kugistamine ja aplus ei tule sooletööle kindlasti kasuks. Toitu peab närima põhjalikult ja söömiseks tuleb aega võtta. Söögipalve ja toidu eest tänamine on tänapäeval küll haruldane, kuid ei pruugiks seda olla – tänutunne häälestab rahule, tekitab turvatunnet ning stimuleerib heaks seedimiseks vajaliku parasümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumist.

• Stress on sageli tähelepanuta jääv faktor, mis samuti võib kõhukinnisust tekitada. Kui meel on krampunud ja käed rusikas, ei ole lootustki heaks sooletööks. Füsioloogilise seaduspära tõttu suunatakse veri ärritusseisundis ja stressihormoonide ajel ennekõike sooletraktist eemale, lihastesse. Stagneerunud sooletöö viib omakorda jääkainete kuhjumiseni ning gaaside, puhitiste ja raskustunde tekkimiseni kõhus. Tuletage meelde lõõgastumisnipid ja tegelege teadlikult vaimu värskendamisega. Sobib kõik, mis hea enesetunde tekitab, olgu selleks siis metsajooks, südamepuistamine, hea film või meditatsioon.

• Liikumine vähendab stressi, ergutab verevoolu, suurendab kudede hapniku- ja toitainetesisaldust ning parandab ainevahetust. Mis iganes liikumine on tervitatav ning teenib liikuja huve ka kõhukinnisuse seljatamiseks. Jooga pakub külluslikult erinevaid harjutuskombinatsioone, mis ainevahetuse kiirendamisele hästi kaasa aitavad.

Liis Orav „Toida oima tervist. Haiguste ennetamine ja tervise taastamine õige toiduvaliku ja loodusraviga“, kirjastus Pilgrim 2017