Isegi kui toitud õigesti, võib stress takistada kaalu langetamist
Mis takistab kõige rohkem kaalu langetamist? See on stress, kirjutab Jessica Ortner raamatus „Lahendused koputamise kaudu – kaalulangus ja füüsiline enesekindlus", kus ta tutvustab uut kaalu langetamise meetodit - akupunktuuripunktidel koputamist.
Sinu keha on nagu farmaatsiatehas. See toodab pidevalt hormoone ja kemikaale, mida on vaja, et keha korralikult toimiks. Kahjuks tarbivad paljud meist uimastit, mis liigses koguses soodustab kaalutõusu. Me tarbime seda iga päev ja see uimasti on stress.
Stress saab alguse mandelkehas ehk amügdaloidkehas – mandlikujulises limbilise süsteemi osas. Mandelkeha on nimetatud ka keha suitsuanduriks. Kui see tajub ohtu, saadab see ajule signaali, et viimane valmistaks keha ette psühholoogiliseks stressireaktsiooniks, mida kutsutakse võitle-või-põgene reaktsiooniks.
Selle tulemusena hakkab keha hoogsalt tootma stressihormooni – kortisooli, mida uuringud on seostanud suurema söögiisu, suhkruhimu ja kõhurasvade tekkimisega. Isegi kerge stress, näiteks mure liiga kitsaste teksade pärast või et rasedusega tekkinud ülekilod ei taha kaduda, võib su kehas tekitada võitle-või-põgene reaktsiooni. Samasugune stressireaktsioon tekib ka siis, kui sinus võtavad võimust tavalised negatiivsed emotsioonid, nagu viha, hirm ja süütunne.
Võitle-või-põgene reaktsioon häälestab keha ohuolukorra jaoks ette, seades meid valmis kas siis ründajaga võitlema või põgenema, nii nagu meie iidsed esivanemad pidid tegema, kui nad seisid metsas silmitsi tiigriga. Kuna stressireaktsioon pidi sind päästma otsese ohu eest, aktiveeritakse kõik keha kaitsesüsteemid. Su adrenaliinitase tõuseb, lihased lähevad pingesse ja su vererõhk, südame löögisagedus ja veresuhkru tase tõusevad, et saaksid silmapilkselt reageerida, kiiremini joosta ja kõrgemale ronida.
Kuna kogu su keha energia on suunatud enesekaitsele, siis vähemtähtsad funktsioonid nagu näiteks seedimine, kas siis aeglustuvad või peatuvad täielikult. (Seedimatus ei ole eluliselt oluline, kui sa sõna otseses mõttes jooksed selleks, et jääda ellu!). Kuid kuna su seedimine peatub, avaldab see negatiivset mõju su ainevahetusele ja takistab keha omastamast vajalikke toitaineid. Ilma vajalike toitaineteta käivitab su keha näljatunde, mitte sellepärast, et kehal oleks ka tegelikult rohkem toitu vaja, vaid sellepärast, et tänu stressireaktsioonile ei ole keha võimeline seedima seda toitu, mis on kättesaadav.
Erinevalt meie esivanematest mõjutavad meid paljud erinevad stiimulid ja stressorid, mis tähendab, et meie stressitase jääb kõrgeks pikemateks ajaperioodideks ja võitle-või-põgene reaktsioon mõjutab meid sagedamini ja pikema ajaperioodi vältel. See omakorda tekitab suurema võimaluse, et meie seedimine, ainevahetus ja hormonaalne talitlus on pidevalt häiritud.
Isegi kui sa treenid korrapäraselt ja toitud õigesti, võib stress takistada su pingutusi kaalu langetada. Just siin tulebki appi koputamine. Koputamine aitab sul efektiivselt lülitada välja võitle-või-põgene rektsiooni ja vabastada keha pingest, tänu millele hakkab see jälle korralikult toitu seedima, taastub tervislik seedimine ja kiirem ainevahetus.
---------------------------
Akupunktidel koputamine ja samal ajal emotsionaalsetele väljakutsetele keskendumine on osa kujunemisjärgus valdkonnast, mida tuntakse kui energiapsühholoogiat. Suur osa energiapsühholoogiauuringutest saab üha rohkem ja rohkem tähelepanu osalt ka sellepärast, et see vastab Kliiniliste Psühholoogide Seltsi (Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni 12. divisjon) standarditele kui „tõenduspõhine“ metoodika.
Kuigi paljud psühholoogid ja teised vaimse tervise professionaalid kasutavad oma praktikas üha enam ka koputamist, oleme vennaga eriti innukad sellepärast, et leevenduse saamine sõltub vaid sinu enda sõrmeotstest. Kui sa õpid koputama, on sul alati käepärast tööriist, mis aitab sind stressiperioodi ajal.
----------------------------------------------
Selleks, et paremini mõista, miks koputamine toimib nii hästi – mitte ainult ärevuse, foobiate ja traumade korral, vaid aitab ka kaalu langetada –, on oluline saada aru, mis on limbiline reaktsioon (ingl k limbic response). Limbiline süsteem on aju osa, kus asub meie toimekas mandelkeha, mis ohtu tajudes valmistab keha ette võitle-või-põgene reaktsiooniks. Sama protsess käivitub ka siis, kui meis tekib stress toidu pärast. Näiteks kui sind tabab himu šokolaadi järele, siis võidki olla limbilise reaktsiooni püünistes. Kui sa oled oma aju treeninud nii, et ahmid stressiseisundis sisse šokolaadiküpsiseid, siis ilmselt just küpsisepaki sa pärast pikka ja väsitavat tööpäeva välja otsidki.
Kuna koputamine peatab võitle-või-põgene reaktsiooni ja vähendab kortisoolitaset, võid sa muuta seda, kuidas su aju reageerib stressile ja šokolaadiküpsistele. Selle asemel, et alluda himule kõik küpsised korraga nahka pista, saad sa peatuda ja mõelda, kas küpsised on ikka lõõgastumiseks kõige parem moodus. Kui sul on suur himu mingi toidu järele, siis tundub mõte, et sa siiski suudad end kontrollida ja otsustada, kas sa tõesti tahad või pead seda toitu sööma, täiesti uskumatu. Ma mõistan seda, mida sa tunned, väga hästi, kuna mul oli kunagi harjumus süüa korraga ära kuus orgaanilist teraviljabatooni (mis olid mu lemmikud ühel „tervisliku toitumise“ perioodil).
Nendel hetkedel, kui sa tunned, et sa pigem sured, kui ei saa süüa ihaldatud toitu, võtab sinus võimust limbiline reaktsioon, mis on ilmselt paljude aastate jooksul su ajusse juurdunud. Mõte, et sa saad oma limbilist süsteemi ümber õpetada nii, et see reageeriks tuttavatele ärritajatele teistmoodi, ühildub hiljutiste neuroplastika-avastustega, mis kinnitavad, et närviteid on võimalik muuta. Teadlased arvavad, et kui me õpetame oma limbilise süsteemi uutmoodi reageerima pikale tööpäevale, siis tegelikult muudame oma närviteid, treenides aju reageerima teistmoodi kui varem. Pärast töötamist tuhandete klientidega, kelle probleemid on nii himu mingi toidu järele kui ka emotsionaalne söömine, olen ma ikka veel üllatunud, kui kiiresti koputamine muudab nende käitumist. Olles koputanud oma stressil, ütlevad kliendid sageli: „Ohoo, tegelikult ei olegi asi toidus.“ Pärast seda, kui patsiendid on koputamise abil vabanenud stressist, mida nad varem leevendasid toiduga, hakkavad nad sööma vähem, ilma et seda tähelegi panevad. Olukorrad või toidud, mis kunagi põhjustasid ülesöömist, on lihtsalt kaotanud oma jõu.
Videot saab vaadata siit:
Raamatu tutvustus:
