Hiina meditsiini spetsialist: kevadel loobub keha kergesti ülearusest niiskusest ja rasvast

 (5)
Hiina meditsiini spetsialist: kevadel loobub keha kergesti ülearusest niiskusest ja rasvast
Foto: Andres Putting

Mida intensiivsemalt tõuseb välistemperatuur, seda rohkem keha soojeneb, ergutades organismi sisenäärmeid ja maksa liigutama külma talve jooksul kehasse kogunenud vedelikku. Üleliigne vedelik püüab leida väljapääsu.

Raamatus „Inimene ühiskonna ja looduse kuningriigi vahel“ jagab neuroloog ja Hiina meditsiini spetsialist Kuanyshbay Rakhimzhanov ida meditsiini põhimõtetel ja filosoofial põhinevaid ning aastakümnete jooksul kogutud teadmisi ja arusaamu tervisekäitumise kohta. Autor töötas pikka aega Nõmme haigla Mustamäe polikliinikus, esmalt arst-terapeudina, hiljem neuroloogia osakonna juhatajana. 1984. aastal avas ta Eesti esimese nõelravi kabineti.

Liigset niiskust on talvel kehasse kogunenud mitte ainult vähese higistamise, vaid ka mao ja kõhunäärme intensiivse töö tõttu. Ida meditsiini arusaamade järgi osaleb kõhunääre mitte ainult seedimises, vaid tagab kehale ka vedeliku õige ümberjaotuse ja niisutatuse. Esmajärjekorras vastutab see organismi „kütmise” ja soojuse säilitamise eest külmal aastaajal. Sügisese külma ilma saabumisel hakkab kõhunääre jõuliselt pidurdama vedeliku väljaviimist kehast ning tihendama seda rasvaga, mistõttu on kehakaalul kalduvus talvel kasvada. Kevadel ei pruugi kõhunääre oma ülesannetega enam toime tulla, võib hakata kehavedelikke valesti jagama – s.t rikkuda reeglit viia läbitöötatud vesi kehast välja. Kõhunäärmel on nigel eneseväärikus ja kui ta ei tule oma ülesandega toime, võib ta salaja sohki teha.

Loe veel

Seotud lood:

Tähtis on meeles pidada, et kevadel valitseb loodust puueetri stiihia, s.t siseorganitest maks koos sapipõiega. Need kannavad hoolt lihaste ja kõõluste süsteemi toonuse eest ning „toidavad” vahetult meie pead. Vastavalt viie stiihia seadusele kontrollib ja pidurdab maks kõhunäärme pingestatud ja erutatud seisundit. Kõhunäärme tegevus on kontrolli all siis, kui maks on tugev ja terve ega ole ülekoormatud vedelike ja šlakkidega. Vastasel korral kõhunääre pingutab ja väsib oma tööd tehes ega tule vedeliku rakkudest väljaviimisega toime. Üks põhjus niisuguse üleväsimuse tekkeks on varakevadine kuumalaine, mis sunnib kehavedelikke veelgi intensiivsemalt liikuma. Organism peab kõiki võimalusi kasutades vedelikust vabanema, sest eluenergia hakkab jõuliselt luude sügavusest kehapinna poole liikuma ja purustab oma teel kõik takistused.

Inimese kehas peab eluenergia liikuma mööda selgroo esikülje tšakraid ülevalt alla. Kui eluenergia liigub vastupidiselt, alt üles, siis tekib kehas pais, mis väljendub täisoleku tundena kõhu ülaosas. Kui inimesel on komme veel ka ohtralt vedelikku tarbida, tungib raske läbitöötatud vesi üles rindkeresse. Rinnus tekib raskustunne, hingamine on raskendatud. Mõnel inimesel võib tekkida energeetiline blokk põlveliigese piirkonna energiakanalis, kui energia ei suuda sügavusest välja pääseda. Sel juhul liiges kuumeneb ning vedelik paiskub liigesesse. See on seotud põrna-kõhunäärmekanaliga.

Kevadise pööripäeva aegu liigub energia organismi sügavamatest kihtidest pinnale, nagu sõjaväeosad väljuvad talvistest kasarmutest ning asustavad suuri maa-alasid kevadisteks õppusteks. Sel aastaajal ei talu keha intensiivseid füüsilisi koormusi, sest elujõud on luudes-lihastes nõrk ja pingutuse korral tekib kiiresti väsimus. Seda ei tunne, kuni ilm püsib külm.

Välistemperatuuri tõus hoogustab kehasoojuse liikumist seest väljapoole. Nii kuumeneb keha ning inimesed tunnevad rammestust nagu pärast leilisauna. Hiljem organism kohaneb soojusega ja suve saabudes vallutab kehaenergia kogu nahapinna. Tänu südame suurele aktiivsusele talub organism koormusi juba paremini kui kevadel. Seda ei saa siiski võrrelda talvise ajaga, kui energia paikneb luudes ja lihastes.

Kevadel – eluenergia puhkemisajal – on õige tarbida rahustavaid ja seesmiselt kuivatavaid aineid. Neid tuleb võtta sõltuvalt kehasse jäänud talvekülma kogusest. Sellisel juhul elujõud kasvab ning läheb sujuvalt üle suvehooaega. Kevad on parim aeg, et teha organismi puhastavaid koormusvabu päevi, sest talve jooksul on kehasse kogunenud palju niiskust. Külmal ajal ei toimu igapäevast higistamist ja ka hingamisega eritatakse talvel vähem niiskust kui suvel.

Kevadel loobub keha kergesti ülearusest niiskusest ja rasvast, kuna organismi ootab ees soojus, mitte talvekülm. Koormusvabu päevi on hea alustada, kui õues on läinud soojaks – temperatuur on tõusnud +10–15 °C. Selline seis on paljudes piirkondades aprillis. Kui alustada koormusvabade päevadega, siis tuleks sisse võtta lahtistit: magneesiumi-, glaubri- või karlsbadi soola. Nende toime on ühesugune: soolalahus tühjendab seede- ja sooletrakti, viib välja kogu niiske toidumassi, puhastab sapipõie ja maksa toksilistest ainetest. Lisaks seedesüsteemi puhastamisele taastab see seedetrakti pideva ja loomuliku niisutamise sisenõrenäärmete poolt. See funktsioon nõrgeneb vananedes ning kõhurasvast lahtisaamine on vaevaline, sest soolenäärmed ei erita igas lõigus võidmiseks piisavalt lima. Nüüd aga toimub vastupidine – niiskus eritub kõhtu ja nahaalusesse rasvakihti. Sealt saab niiskust välja viia järk-järgult – täiendades koormusvabu päevi füüsiliste harjutustega, aktiviseerime näärmete nõreeritust soolestikku.

Head tervist ja nooruslikkust pole võimalik säilitada ilma süsteemse regulaarse füüsilise treeninguta. Just idamaade füüsiline kultuur annab võimaluse toota nooruslikkuse eliksiiri: üks puhastuspäev kevadel üks kord nädalas ühe kuu jooksul. Eriti kasulik on see üle 55-aastastele inimestele, et korrigeerida kaalu ja puhastada sooni raskestisulavatest rasvadest. Nii läheb kolesteroolitase suveks normi piiridesse.

Peab meeles pidama, et me erineme maailmas üksteisest mitte ainult perekonna- ja eesnime, vaid ka sünniaja – aasta, kuu, päeva ja kellaaja poolest. Sellepärast on iga inimese ainevahetus individuaalne: ühel on kõrge kolesteroolitase normiks, vastasel korral tekiksid tal tervisehäired, teisele pole liigne kolesterool konstitutsiooni iseärasuse tõttu hea. Välja on kujunenud paradoks: iga arst on nõus, et kõigil inimestel on erinev ainevahetus, kuid vaid üksikud arstid kümnetest tuhandetest nõustuvad, et ka normaalne kolesteroolitase võib inimestel olla erinev, omane ainult sellele indiviidile. On bensiini- ja diiselmootoriga ning erineva võimsusastmega veo- ja sõiduautod, mille jaoks on rangelt reglementeeritud standard vajalik ja kasutamiseks mugav – kuid on mõeldamatu kasutada samasugust tehnilist metoodikat elavate inimeste suhtes. See on täpselt sama, kui võrrelda Põhja-Euroopa ja Lõuna-Hiina inimeste pikkust ja teha selle põhjal järeldus, et hiinlased on haiged ja arengupeetusega.

Suve tulekuga väheneb meie kehas olev niiskus küllaldaselt mitte ainult tänu soojusele, vaid ka tänu energia ümberjaotumisele naha piirkonda ja ärakasutatud vee rohkele väljahigistamisele. Suvi algab juunis ning nüüd on rohkem kui kaks kuud valvekorras süda. Kolmanda kuu viimased 18 päeva on üleminekuperiood, mil juhtpositsioonile asuvad taas kõhunääre ja põrn.

Tuleb meeles pidada, et just suvel sulab seesmine rasv, sest väljas on palav, talvel toimub rasvakogumine. Seega – kui tahate kaalust alla võtta, on kevadel ja suvel iga meetod kaalulangetamiseks hea. Vett peab jooma igasugusel kujul, kuid mõistlikult ja õigesti doseeritult. Pole mõtet arutult soovitada kõikidele inimestele juua aastaringselt iga päev 2–3 liitrit vett. Kuumal suvel, mil me higistame tugevasti, on suuremad kogused õigustatud. Suvel töötavad higi- ja rasunäärmed täie hooga, nahk saab suurepäraselt toitu ning muutub elastseks ja sametiseks, inimene nooreneb.

Suvi on suurepärane aeg selle poolest, et keha ei vaja soojuse tõttu palju toitu ning saadaval on palju puu- ja köögivilja. Suvel võib tarvitada rohkesti vedelikku, sest see eritatakse põhiliselt naha kaudu välja. Suvi on neerudele puhkuseks, koormus langeb südamele. On inimesi, kes joovad iga päev tavalise vee asemel mineraalvett. See ei ole mõistlik. Mineraalvett võib doseeritult juua inimene, kes teeb lõõskava päikese käes päev läbi füüsilist tööd. Sellises olukorras toimub suur vedeliku ja mineraalsoolade kadu naha kaudu. Vaimse töö tegijatel soovitan mineraalveest loobuda!
Kui temperatuur on üle +30 °C, tarbitakse kehas 2–3 liitrit tavalist vett kergesti ära ja eritatakse sama kergesti välja. Külma vett võib juua, kuid vesi ei ole hea janukustutaja, 40–50 minuti möödudes on kurk jälle kuiv. Janu kustutamiseks on hea juua rohelist teed, leivakalja või hapupiima, mis on lahjendatud jaheda veega. Ülemäärase joomise tagajärjeks on kõhu pundumine ning mao ja soolestiku laienemine, oodatud kaalulangust ei tule – kui inimene oli tüse talvel, siis jääb ta vee ülemäärase tarbimise korral selliseks ka suvel. Kui me kogu suve laiendame liigse veetarbimisega oma magu ja soolestikku, siis nad jäävadki sellisteks.

Häid tagajärgi annab suvel tegelemine liigesehaigustega, mis on tekkinud külma mõjul. Sel juhul ei kahjusta me keha yin-energiat, tihedate organite nagu neerud, maks ja põrn jõudu see ei vähenda. See on hea aeg ka selgroo seisundi parandamiseks sanatooriumis. Võimalik on täielikult välja ravida põskkoopapõletikku ja kroonilist nohu (mida ei pea muidugi sanatooriumis tegema). Ravimiseks on vaja päikesevanne ja kergeid suplusi lahtistes veekogudes enne kella 17 õhtul. Niiskus ja jahedus on vaja välja ajada mitte ainult kurgu-nina piirkonnast, vaid kogu kehast, seepärast tuleb pärast kuuma päikesevanni kindlasti ringi liikuda. Ujuda ei tohi kaua, vältimaks keha liigset jahtumist.


Veest välja tulnud, tuleb tingimata anda kehale füüsilist koormust. Selleks sobib näiteks kerge jooks, võimlemine, liikumismängud. Miks ei tohi kohe pikali heita ja päevitama hakata? Aga sellepärast, et passiivselt päikest võttes tungib vee jahedus edasi lihastesse ja luudesse. Vee jahutav toime on vaja lihastest välja saada kindlasti lihaste enda tööga. Nende jõul tõmbub keha koos kõõluste, lihaste, naha ja nahaaluse rasvakihiga tihedaks. See on nagu kokkupigistatud rusikas. Sel viisil ei lase keha tänu oma sisemisele koostööle külmal märkamatult sisse hiilida.
Suvepalavuses on väga kasulik kõndida paljajalu kuival soojenenud maapinnal. Hommikul ja õhtul võivad kasteses rohus lipata need inimesed, keda vaevavad klimakteersed kuumahood või seksuaalne erutus. Jahutades jalgu külmas märjas rohus, vaibub sees lõõmav tulekahju. Muudel juhtudel jahutate nii tahtlikult jalaluid ja neerusid ning kiirendate sellega vananemist.

Suvekuumust võib ära kasutada ka kiireks kõhnumiseks. Tuleb panna soojalt riidesse nagu külmal talvepäeval, tõmmata müts pähe ja teha 2–3 tundi füüsilist tööd või kõndida värskes õhus. Riietuses tuleb jälgida, et kõhu ülaosa ning piirkond vaagnast kuni põlveliigesteni oleks soojalt kaetud. Higi peab voolama ojadena. Nii toimides võib kehakaal langeda 2–7 kg. Kui järgnevatel nädalatel protseduuri korrata, on teil talveks saavutatud normaalne kehakaal ja hea tervis. Pärast sellist higistamist kustutage janu rohelise teega. Suve jooksul taastate normaalse higierituse ja põletate seesmised raskestisulavad rasvad. Ülejäänud osa rasvast läheb naha loomulikuks võidmiseks ja noorendab seda.

Kuanyshbay Rakhimzhanov „Inimene ühiskonna ja looduse kuningriigi vahel“, kirjastus Varrak 2016

https://www.rahvaraamat.ee/p/inimene-%C3%BChiskonna-ja-looduse-kuningriigi-vahel/759816/et?isbn=9789985336496

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare