Siin on katkend Leila raamatust:

24. oktoober 2015. Laupäev

Täna oli meil käsitööpäev. Inna tegi leivast ja veest voolimismassi, millel on oma spetsiifiline tehnika. Vormileiva servad eemaldatakse, kastetakse vette ja voolitakse ühtlaseks massiks, mis oma konsistentsilt meenutab head ja pehmet plastiliini. Kui mass valmis, siis võta ja vooli, mida fantaasia vaid lubab! Inna valmistas kauneid palvehelmeid: kolmekümne kolmest täringukuubikute ja kuulikestega valmistatud helmest. Kinkis ühe neist ka mulle ja need palvehelmed said mulle väga oluliseks. Hea oli neid sõrmitseda. See tegevus oli sügavalt rahustav, eriti enne uinumist. Ise ta hoidis omasid piibli vahel. Neid helmeid tegime ka teistele kingituseks, kas siis mälestuseks või sünnipäevaks. Samamoodi kui kirju saatsime ka helmeid edasi. Inna õpetas meid Leraga neid valmistama ja me tegime neid oma sugulastele lootuses need siit mälestuseks kaasa võtta.
Palvehelmed ja vangla kuuluvad kokku samamoodi nagu trellid ja vangla. Palvehelmed ise on aga ühed vanemad ehted üldse inimajaloos. Nende eesmärk on aidata kaasa palvete lugemisele, et hoida mõtted ja tähelepanu koos. Nende sõrmitsemine kingib mingis mõttes liigutuste rutiinsuse, mis aitab kaasa lõõgastumisele ja mediteerimisele. Mulle oli oluline, et helmeid oleks 33. Sama palju aastaid elas maa peal Jeesus Kristus ja ka minu enda elu muutus kardinaalselt 33aastaselt: tutvusin oma teise abikaasaga, kui olime mõlemad 33aastased. Kohe kui kokku saime, teadsime, et nii see ka jääb. Me olime nagu ühe täiuse kaks osa.

Vanglas pole niidid, nöörid ega paelad lubatud. Kui vaja midagi nõeluda või riideid parandada, tuleb avaldus kirjutada. Laupäeviti tuuakse üks nõel ja natuke niiti, mis hiljem tagasi võetakse. Vangid teevad paelu, nööre, niite ise. See on päris huvitav vaatepilt. Nööri valmistatakse kilekottidest, kas siis leiva- või prügikotist. Kott lõigatakse umbes viie sentimeetri laiusteks ribadeks, keerutatakse spiraalselt kokku ning seda hakatakse sõrmede vahel välja venitama. Kott annab järele ja venib spiraali moodi lõngalaadseks paelaks, vajaduse korral peeneks niidiks. Kui kott on värviline, annab teha isegi kaunist mustrit.

Seda kilepaelanööri kasutatakse siin milleks tahes. Suurim kasutusala on muidugi „hobust“ ja „langevarju“ lastes. „Hobune“ liigub akna taga üles-alla nööri allotsa kinnitatud raskuse abil. „Langevarju“ aga saab kasutada tuulise ilmaga, kui on vaja ühendust võtta kaugemal olevate kambritega ja vahepeal teed puuduvad. Tuule suurenedes seotakse nööri otsa kerge kilekott ja lastakse see tuulelohe põhimõttel lendu. Nööri antakse järele täpselt nii palju, et see vajaliku akna alla ulatuks. Seal aga tõmmatakse see kott ise valmistatud konksu abil koos nööriga aknaaugust sisse ning kinnitatakse nii, et valvur seda ei märkaks. Mööda seda nööri saadetakse kirjakesi.
Meil on nöörid samuti trellide külge kinnitatud ja need avastades tiritakse nad raudselt katki. Kuid me oleme kavalad. Kõiki riknevaid toiduaineid, mida poest tellime, hoiame akna peal. Esiteks põhjusel, et seal on külm ning on lootust, et vorst ja hapukoor püsib natuke kauem söömiskõlblikuna. Teine põhjus on see, et trellide ette vorstipakke, saiapätse ning majoneesi- ja ketšupipudeleid kuhjates varjavad need ära hoolega kinnitatud nöörid. Tavaliselt pole loenduse ajal valvuril aega neid toiduaineid maha laduda, et uurida, kas sinna taha on midagi peidetud. See meid päästabki. Enamasti. Kuid siis, kui toimub põhjalik läbiotsimine, ei aita ka see variant.
Paljud kasutavad ise tehtud nööre ka kõrva- ja nabaaugu kaunistamiseks, mis on tegelikult rangelt keelatud. Inna aga valmistas nööri täringute ja kuulide paela otsa lükkamiseks.


Täringumäng on vanglas üks igapäevasem, kuid samal ajal rangelt keelatud mäng. Siia pole lubatud täringuid kaasa võtta ega saata ja appi tuleb taas seesama ise valmistatud plastiliin. Vangide seas on väga huvitavaid, kuldsete käte ja lendava fantaasiaga inimesi. Sellest segust valmistatakse täringuid, mis kuivavad paari päeva jooksul. Poest ostetutega suurt vahet polegi. Täringud on keelatud, kuna nendega mängimist peetakse hasartmänguks. Mängitakse tõesti millele tahes, raha, mingi teenuse, esemete, inimeste peale. Inimeste peale mängimine tähendab seda, et mängu kaotanud isik peab kellelegi mingi teene osutama. Teened ise võivad olla seinast seina ja nende teenete tagajärjed võivad olla vägagi kurvad. Kuulsin juhusest, kus mehed mängisid täringuid ja kaotanu pidi kellegi ära koksama. Nagu aru sain, see tal õnnestuski.
Kuna oleme mittesuitsetajad ja väga rahulikud tüdrukud, siis meie läbiotsimiseks väga põhjust ei anna. Risk on siiski suur. Samuti kasutame vee keetmiseks ju „traktorit“, mis on suhteliselt ohtlik. Valesti valmistatud atribuut võib tekitada elektrilühise, mis on siin majas pea igapäevane probleem ja põhjus keegi läbi otsida.

Leila Eerits „Kogemata vanglasse“, Petrone Print 2017

Vaata ka: