See võib tunduda äärmiselt lihtne ja enesestmõistetav reegel, aga üllatavalt palju on inimesi, kes oma unistusi piiravad. Jumala pärast, need on ju meie endi unistused. Neil ei tohiks olla mingeid piire. Plaanid peavad realistlikud olema, mitte unistused.
Töötasin mitmeid aastaid kasiinode ketis ja mind ärritas alati, et mängijad (ilmselt peame neid klientideks kutsuma) ei tabanud ära, et jäävad igavesti kaotama, sest nad ei sea piire oma kaotustele, piiravad hoopis või¬duvõimalusi. Ärge küsige minult, miks. Mulle tundub, et tõsised sõltlased ei ole terve mõistuse juures. Nad sisenevad kasiinosse õige suhtumisega: “Panen ainult ühe viieka mängu ja võtan võidu välja.” Tulemus on aga vastupidine: nad panevad viieka mängu, kaotavad selle ja panevad veel raha mängu, et seda tagasi võita. Ja siis veel ja veel. Ja veel.

PLAANID PEAVAD REALISTLIKUD OLEMA, MITTE UNISTUSED

Mul pole mingit kavatsust hasartmänge propageerida – ei praegu ega kunagi tulevikus. Uskuge mind, hasartmängimine on väga halb mõte. Tahan hoopis öelda, et inimesed piiravad oma unistusi samamoodi, nagu nad piiravad oma võiduvõimalusi. Unistused, erinevalt hasartmängudest, on täiesti kahjutud. Te ei tohiks neid piirata. Teil on lubatud unistada nii kaugetest, kõrgetest, kättesaamatutest, suurtest, ekstravagantsetest, võimatutest, veidratest, rumalatest, ogaratest ja ebarealistlikest asjadest, kui vaid vähegi soovite.
Tohite soovida kõike, mida iganes tahate. Vaadake, soovidja unistused on teie eralõbu. Pole olemas soovide politseinikku või unistuste arsti, kes ebarealistlikke nõudmisi raevunult välja püüaks juurida. Unistused on väga isiklikud. Neid jagate vaid oma... seep see asi ongi – te ei pea neid kellegagi jagama.
Siinkohal teile üks nõuanne (ja see tuleneb isiklikest kogemustest): olge oma soovide ja unistustega ettevaatlikud, sest need võivad täide minna. Ja mis te siis teete?
Paljud inimesed on seisukohal, et vaid realistlikud unistused on unistamist väärt. Ärge ajage plaane unistustega segamini, nendega on hoopis teine lugu. Kui mul on mingi plaan, astun ma loogilisi samme, et see teoks teha. Unistused tohivad olla sedavõrd ebareaalsed, et ei paista kunagi täituvat. Aga ärge arvake, et olete unistades oma päeval kasutult lasknud mööduda. Paljud väga edukad inimesed on lubanud endale tõeliselt julgeid unistusi. See pole pelgalt kokkusattumus.

Ära ela minevikus

Mida iganes minevik teile kaasa tõi, nüüd on see möödas. Te ei saa midagi ette võtta, et olnut teiseks teha, ja sellepärast peate keskenduma sellele, mis on siin ja praegu. Raske on kiusatusele minevikumälestusi heietada vastu seista. Aga kui tahate oma elus midagi saavutada, peate pöörama tähelepanu sellele, mis teiega just praegu juhtub. Minevik võib meid paeluda sellega, et oli õudne, või sellega, et oli ilus. Mõlemal juhul peame sellest lahti laskma, sest ainus eduka elu tagatis on elada olevikus.
Kui meenutate minevikku kahetsusega, tasub endale selgeks teha, et ajas ei saa tagasi minna ega midagi muuta. Kui meenutate seda süütundega, teete kahju ainult iseendale. Me kõik oleme teinud valesid otsuseid, mis mõjusid meid ümbritsevatele inimestele halvasti. Lubasime neid armastada, ent ometi kohtlesime vääriti. Olnut ei saa olematuks teha. Me võime vaid otsustada, et enam nii ei tee. Ja rohkemat ei saagi keegi nõuda – me tunnistame, et tegime valesti, ja püüame kõigest väest sama käitumismustrit vältida.

Kui minevik tundub teile parem ja igatsete taga oma hiilgeaegu, siis õppige neid mälestusi hinnates ühtlasi ka edasi liikuma ja just nüüd ja praegu teist laadi head aega püüdlema. Kui minevik tundub tõesti oluliselt paremana (äkki tasub hetkeks roosad prillid eest võtta), siis võib-olla õnnestub teil analüüsida, mis selle paremaks tegi – raha, võim, tervis, elujõulisus, hästi veedetud aeg, noorus... Seejärel liikuda edasi uusi mängumaid avastama. Meil kõigil on seljataga palju toredaid aegu, aga tarvis on leida uusi väljakutseid, uut motivatsiooni.

UNISTUSED ON VAHVAD, AGA KA REAALSUSEL El OLE MIDAGI VIGA

Igal hommikul ärgates kingitakse teile võimalus uueks alguseks ja te võite teha täpselt seda, mida ise tahate, kirjutada puhtale paberile täpselt seda, mida ise soovite. Innukalt asja juures püsimine võib osutuda raskeks – nagu siis, kui hakkate üle pika aja jälle trenni tegema. Paar esimest korda on uskumatult keerulised, aga kui te jääte endale kindlaks, võite ühel päeval joosta, jalutada ja ujuda ilma erilise pingutuseta. Alustada aga on tõepoolest raske, see nõuab suurt keskendumist, innukust, pühendumist ja püsivust.
Püüdke näha minevikku nagu tuba, mis erineb sellest, milles te praegu elate. Võite sellesse tuppa küll siseneda, aga te ei ela enam seal. Saate seda külastada, aga see ei ole enam teie kodu. Ärge veetke liiga palju oma väärtuslikust ajast selles vanas toas. Ärge laske mööda seda, mis toimub praegu, ainult sellepärast, et olete liiga ametis sellega, mis toimus kunagi ammu. Muidu vaatate ühel päeval praegusele hetkele tagasi ja imestate, miks te selle raisku lasite. Elage siin, elage praegu, elage käesolevas hetkes.

Ära ela tulevikus

Tohoh! Kui juba eelmine reegel tundus keeruline, kuidas siis veel sellega hakkama saada... Ma kuulen teid hüüatamas: “Aga just tulevik on see, kus kõik sündmused aset leiavad. Tulevikus saan ma edukaks, õnnelikuks, rikkaks, ilusaks ja kuulsaks, just tulevikus leian armastuse ja töö, vabanen suhtest, mis kuhugi ei vii, veedan mõnusalt aega, olen ümbritsetud sõpradest ja parimast veinist, mida raha eest on võimalik osta.” Nõus, sellised võivad olla teie plaanid või unistused või mis iganes. Aga veel kord, nüüd ja praegu on tähtsam. See on hetk, mida olete oodanud terve elu. See on hetk, mida tuleb osata hinnata kõige selleta, mille järele te igatsete. Unistamine on ääretult armas. Igatsemine on suurepärane. Ärge lubage kellelgi endale öelda, et unistamine on halb. Aga tuleb väärtustada ka seda, et see, kes unistab ja igatseb, olete teie siin ja praegu. Nautige soovimist ja unistamist. Nautige seda, et olete elus ja teil on jõudu ning jaksu unistada.

Käesolevas hetkes elamine ei tähenda vastutusest ja hoolimisest loobumisi see ei tähenda, et me tõuseme lenduja otsime ainult meelelahutust, see ei tähenda, et istume rätsepistes ja teeme hingamisharjutusi – kuigi kõik need on suurepärased tegevused, kui need meile sobivad. See tähendab, et leiame igas päevas hetke või paar, mil peame väärtuslikuks seda, et üldse elame, seame endale sihi käituda nii, nagu käesolev hetk oleks kõige tähtsam, elame täiel rinnal just siin ja praegu.
Te ei tohi kujutleda, et kogu teie käsutuses olev õnn saab ilmnema alles tulevikus. “Oh, kui vaid oleksin rikkam, noorem, tervem, õnnelikum, rohkem armunud, oleks mul teine elukaaslane, parem töö, toredamad lapsed, ilusam auto, oleks ma saledam, pikem, paremas vormis, oleks mul paksemad juuksed, ilusamad hambad, rohkem riideid” – sellist loetelu võiks jätkata lõputult. Kui ainult see või teine asi oleks teisiti, oleks kõik täiuslik, kas pole? Kahjuks mitte. Nii need asjad ei käi. Kui mõned asjad muutuvad paremaks, jääb alati midagi, mis ootab oma järjekorda ja lükkab õnnelikuks saamise hilisemale tähtajale. Kui te korraga märkaksite, et olete saledam ja paremas vormis, leiaksite ilmselt, et sooviksite olla rikkam ja teie kaaslane võiks teid sügavamalt armastada. Te leiaksite teisi asju, mida soovida, et olla õnnelik.
Unustame parem selle “suuremaks, paremaks, rikkamaks, saledamaks” jutu. Saladus peitub oskuses hinnata seda, mis meil on just praegu, samas aga ka unistada ja plaane teha. Nii saame ka käesolevas hetkes pisut õnne tunda, vastasel juhul ootab kogu meie kujuteldav õnn meid alles kauges tulevikus.

Ärge arvake, et minul on kõik korras, see pole nii. Mul oleks ka vaja paar kilo alla võtta, saada paremasse vormi, soetada veel mõned asjad (kuidas meile küll meeldib asju soetada). Aga samas väärtustan ma ka seda, kes ma praegu olen ja mida oman, sest – ja see on saladus – see on tegelikkus. Praegune mina on tõeline mina, tuleviku mina ei ole veel sündinud ja võib-olla ei sünnigi (arvate, et ehk ma ei kaotagi liigseid kilosid ega saa paremasse vormi? Jah, õige!). See aga, mis mul praegu olemas on, on reaalne, käegakatsutav, kindel. Unistused on vahvad, aga ka reaalsusel ei ole midagi viga.

Mine oma eluga edasi, muidu kihutab see sust mööda

Iga päev ja iga sekund kihutab elu meist ärevakstegeva kiirusega mööda. Ja aina kiiremini ja kiiremini hakkab kihutama. Küsisin kunagi ühelt 84-aastaselt mehelt, kas elu võtab hoogu maha, kui vanemaks saad. Kahjuks ei kannata tema vastus trükimusta, aga selle tegi vanamees mulle hästi selgeks, et tegelikult on vastupidi. Elu läheb aina kiiremaks. Vahel tundub mulle, et me kogume kiirust lendutõusuks, kui mõistate, mida ma silmas pean – see on nagu teatudlaadne ettevalmistus lõplikuks lahkumiseks. Aga 21. mängureegel ütleb meile, kes me tahame, et meie elu oleks edukam, õnnelikum, täiuslikum, tähenduslikum, seiklustest tulvil ja elamist väärt: “Mine eluga edasi.” Ja ma olen kindel, et te teete seda, sest vastasel juhul te neid ridu ei loeks.
Niisiis, kuidas pihta hakata? Kõige kergem on teha täpselt samamoodi, nagu alustasime kõiki teisi asju, mida oleme pidanud tegema. Kõigepealt seame sihi, eesmärgi, teeme plaani, siis paneme paika tegevuskava, mis meid sihile viib, ja asumegi tegutsema.

PEATE ASJU ENDA JAOKS MÕTESTAMA, KUI TAHATE NEIST PARIMA VÄLJA TUUA

Kujutage ette, et olete ühe suure asutuse projektijuht ja teil palutakse organiseerida messile üks väljapanek. Te peate alustama sellest, et teete endale selgeks, mis on väljapaneku eesmärk ja mida te tahate sellega saa¬vutada (näiteks, müüa 100 toodet, teha tasuta kingitusi või leida 20 uut klienti). Nii saate teada, millises suunas liikuda. Edasi panete paika täpse plaani: teil tuleb broneerida messile boks, leida töötajad, printida välja materjalid, jne. Kui plaan on paigas, teate ühtlasi, mida selle teostamiseks täpselt vajate – ja saategi pihta hakata.
Elu ei olegi väga erinev. Ka see on projekt – ehkki palju mahukam ja olulisem kui messiboks.
Olen kindel, et saite asjale pihta. Eluga tuleb edasi minna, aga nii lihtne on lihtsalt logeleda, kui teil puuduvad eesmärk (või eesmärgid) ja plaan. Päevad sulavad kergesti ühtlaseks halliks häguks, kui te ei tea, kuhu olete teel või mida tahate saavutada.
Plaan ei pea kaugeltki vähendama spontaansuse osakaalu meie elus, kui te nüüd seda kardate. Ausalt, elu ei ole nagu tööprojekt. See on põnev, tasuv, vaheldusrikas, ootamatu ja uskumatu kogemus. Aga te peate seda enda jaoks pisut mõtestama, kui tahate sellest parimat välja tuua. Mõtestamata elu sulab kergesti halliks päevade massiks. Kui me plaane ei tee, võime leida, et triivime uimaselt vooluga kaasa.
Varem ma mõtlesin, et kõik, mis elus ette tuleb, on hea. Olin nagu seiklushimuline fatalist – valmis võtma vastu iga väljakutset, mis mu teele saadeti. Aga nüüd tundub mulle üha enam, et eesmärgil ja selle nimel töötamisel on sihitult kulgemise ees suuri eeliseid. Meiega juhtub sel kombel palju rohkem head.

Richard Templar „Elu mängureeglid. Kuidas leida parem, õnnelikum ja edukam elu“ , Maalehe ja Varraku raamatusari Tarkusepuu