Toitumisnõustajad: need on eestlaste tüüpvead toitumisel!
Vastavad toitumisspetsialist Madleen Simson, toitumisnõustaja Rain Vainik ja toitumisspetsialist Erik Orgu.
Rain: Seda, mida süüakse, valitakse üsna juhuslikult, pealiskaudseid ja üldrahvalikke “tõdesid”, harjumusi ja tavasid järgides. Väga vähe süüakse värsket või isegi üldse mitte. Samas on loomne valk, sh piimatooted, valikus enam-vähem igal toidukorral. Liialdatakse õlide ja muu rasvasega ning magustoitudega. Päeva kõige rikkalikum toidukord kipub olema õhtul hilja.
Erik: Nii Eestis kui mujalgi alahinnatakse valmistoidu kahjulikkust organismile – valmistoidu töötlemisel jääb alles väga vähe toitaineid, sh vitamiine. See tähendab aga tühjade kalorite tarbimist ja paneb tundma end toitainepuuduse tõttu näljasemana, kui võiks. Valearusaam on ka see, et tervislik toitumine on kallis ja nõuab palju aega. Põhilise osa tervislikust toitumisest hõlmavad köögiviljad ja värsked valguallikad (liha, kala, kana).
Madleen: Arvan, et Eestis pole olukord veel väga halb. Enamik inimesi toitub suhteliselt korralikult ja ka lasteasutustes saavad lapsed sooja toitu ning neist enamikus välditakse nn rämpstoitu. Tüüpilisemad vead on tarbida liialt teravilju (võileivad, leiva- või saiaviil iga söögikorra kõrvale) ja piimatooteid (piim või keefir söögi juurde, kohupiim, jäätis, jogurt magustoiduks). Arvatakse, et piim ja piimatooted on kõige olulisem ja ainuke kaltsiumiallikas, aga päris nii see pole. Kui süüa palju kaltsiumirohkeid piimatooteid, aga menüüs puuduvad magneesiumiallikad (peamiselt rohelised köögiviljad) või on D3-vitamiini puudus, ei pruugi piimast saadavat kaltsiumi hästi omastada. Kaltsiumi saab ka seemnetest, pähklitest, toortatrast, kinoast ja rohelistest taimedest. Kõige kaltsiumirikkam taimne allikas on mooniseemned.
Lugu täismahus ilmus 2017. aasta juulikuu Eesti Naises.