Kuidas hoida oma südant tervena?
Südame-veresoonkonnahaigused on Eestis esmane suremuse ning ülekaalukalt peamine haiglaravi põhjus nii meestel kui naistel. Sagedane rasvane toit, vähene liikumine, alkoholiga liialdamine ja suitsetamine võivad põhjustada südamehaigusi.
Ole füüsiliselt aktiivne
Südameapteegi peaproviisor Triinu Entsik-Grünbergi sõnul on regulaarne koormus hea, kuna vähendab südame-veresoonkonna haiguste ohtu, muutes südame ja veresoonkonna ning lihaste töö tõhusamaks. „Juba 30 minutit regulaarset kehalist koormust päevas vähendab luuhõrenemise ja suhkrutõve ohtu, sest suhkruainevahetus paraneb,“ märgib Entsik-Grünberg. „Energiakulu suurenedes reguleerib füüsiline aktiivus kehakaalu ja rasvade ainevahetus paraneb, langetab vererõhku, parandab enesetunnet ja maandab stressi,“ lisab proviisor.
Pea piiri rasvase toiduga
Ülekaalulisus on riskifaktoriks südamehaigustele, kõrgele vererõhule, kolesteroolile ja veresuhkrule. Hea südametervise üheks näitajaks on vööümbermõõt, mis peaks meestel olema alla 102 cm. Samuti loetakse ülekaaluks kehamassiindeksit 25-29. Südameapteegi peaproviisori põhjustavad liigselt rasvane ja soolane toit ning vähene liikumine südamehaigusi ja on igapäevane probleem paljudele inimestele. 2012. aastal läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu kohaselt on ülekaalulisi mehi kogu Eesti elanikkonnast 55% ja naisi 45%, sealhulgas rasvunuid keskmiselt ligikaudu 19% kogu elanikkonnast. Kaalu langetamine 1kg võrra, langetab vererõhku 2,5/1,5mmHg (süstoolne/diastoolne). Kaalu langedes väheneb ka koormus südamele.
Üheks südame-veresoonkonna haiguste riskifaktoriks on vistseraalne rasv- siseelundite ümber paiknev rasv. „Kui seda on normist enam, siis see võib tervisele ohtlik olla,” möönab personaaltreener ja toitumisnõustaja Katrin Pärt. “See, kuhu inimese kehal rasv koguneb, on geneetiliselt määratud ja oleneb kehatüübist. Oma olemuselt on vistseraalne rasv tervisele ohtlikum kui nahaalune rasv – sellega seostatakse näiteks kõrget vererõhku,“ selgitab Pärt.
Seetõttu on ülekaalu vältimiseks oluline, et organism saaks tasakaalustatud toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid ja mineraalained. Terve inimese jaoks ei ole ükski toit kahjulik ja ta võib ning peaks kõike sööma. Oluline on jälgida söögi kogust ja söömise sagedust. Kindlasti peaks proovima päevas süüa vähemalt 200 grammi puuvilju ja marju ning vähemalt 300 grammi köögivilju.
Jälgi kindlasti, et toit, mida sööd, poleks liigselt rasvane ja toidukorrad hõlmaksid ka piisava koguse köögivilju, marju ja puuvilju.
Loobu suitsetamisest ja alkoholist
Suurtes kogustes alkoholi tarvitamine võib kaasa tuua südame rütmihäired. Harv, korraga suurtes kogustes alkoholi joomine suurendab märkimisväärselt südamelihase põletiku ja teiste südameveresoonkonna haiguste riski keskeas, seda ennekõike meestel.
Südameapteegi peaproviisor kutsub ka kõiki suitsetajad kriitilise pilguga üle vaatama enda ebatervislikku harjumust. Triinu Entsik-Grünbergi sõnul väheneb juba ühe ööpäeva möödumisel suitsetamisest südamelihase infarkti risk. „1-12 kuu möödumisel väheneb tromboosi tekke risk, südamelihase infarktirisk langeb poole võrra, 15 aastat hiljem on südame isheemiatõve risk mittesuitsetajate omaga võrdne,“ loetleb proviisor suitsetamisest loobumise kasutegureid.
Südametervise jaoks apteegist
Paljud südant- ja veresoonkonda toetavad toidulisandid sisaldavad tuntud taimseid koostisosi.
• Viirpuu – laiendab südame veresooni, korrastab südametegevust ja langetab kõrgenenud vererõhku.
• Küüslauk – aitab vähendada kolesteroolisisaldust veres, aitab langetada kõrgenenud vererõhku.
• Veiste-südamerohi – on abiks südamepekslemise korral ja aitab langetada kõrgenenud vererõhku kõrgvererõhu algstaadiumis
• Aroonia – aitab langetada kõrgenenud vererõhku.
• Palderjan – vaimse stressi vähendamiseks, närvipingete ja unehäirete leevendamiseks.
• Punane riis – aitab soodustada kolesterooli alanemist veres.
• Sojaletsitiin – tõhustab rasvade ainevahetust, kasutatakse vere suure kolesteroolisisalduse korral
Peale nende sisalduvad südame tervise jaoks mõeldud toidulisandites ning ravimites sageli veel B-grupi vitamiinid, magneesium ja oomega rasvhapped.
• B – grupi vitamiinid – alkoholi, tubaka, musta tee või kohvi liigtarbimisel ja ka antibiootikumikuuri järgselt väheneb organismis B-vitamiinide varu ja seetõttu on soovitatav B-grupi vitamiinide kompleksi juurde võtta.
• Magneesium on vajalik südame, närvisüsteemi, seedimissüsttemi ja lihaste tööks. Magneesiumi sisaldus väheneb meie organismis nii füüsilise kui vaimse stressi perioodil.
• Oomega-3 ja oomega – 6 rasvhapped – on head südame veresoonkonnale, nahale, juustele.
