Kadi lugu: Soomes töötav mees võiks endale kellegi leida ja mitte tagasi tulla

"Tead, ma kohe üldse ei taha, et mees Eestisse tagasi tuleks, nii hea on lastega kahekesi elada ja vahel harva Kermoga koosolemist nautida,“ ütles Maariti sõbranna Kadi ootamatult kohvikus pärast teist veiniklaasi, kui sõbrannad üle poole aasta taas päriselt kokku said.

Kadi ja Martin abiellusid kümmekond aastat tagasi ja Maarit oli ka pulmas. Nüüd käivad Kadi ja Martini mõlemad lapsed koolis. Nende kooselu algas ilusasti, aga peagi algasid mured sellega, et Martin ei leidnud endale n-ö väärikat töökohta, kus ta nii palga kui ülemuste kui töö endaga rahul olnuks. Vahepeal töötuna kippus Martin jooma, nii et Kadil on olnud muret temaga. Aga naistemees Martin Maariti teada ei olnud.

Kui Martini sõbrad Soome Helsingisse ehitustööle said ja Martini järele kutsusid, oli Kadil algul hirm, kuidas ta lastega üksi hakkama saab ja kas mehe järele liiga suurt igatsust ei teki. Nüüd siis oli Martin rohkem kui aasta Soomes ära olnud ja Kadi juba lootis, et nii see jääbki.
Kermot teadis Maarit ka. Kermo oli kena ja viisakas lahutatud mees, kellel Kadi juba pool aastat salaja külas käis. See suhe on nii salajane, et koos välja minna nad ei julge. Kadile annab vajaduse korral alibi üks üksik sõbranna, kelle juures Kadi laste ja mehe teada on, kui ta tegelikult Kermo juures on.

Kadi jätkas: „Ma ei kujuta ette, et ma temaga veel iga päev koos elaks. Kui elasime koos, siis ma mõtlesin, et niisugune see abielu peabki olema, et enamasti on hall argipäev. Et peab välja kannatama, kui mees väga ära on tüüdanud, kui ta kogu aeg ühtesid ja samu jutte ja nalju räägib ja muudkui ootab, millal ma süüa teen ja millal ta riided ära pesen. Ma olin ju nii noor, kui me koos elama hakkasime, mõtlesin, et paremat meest ei saaks ma kunagi. Ma ei kujuta ette, kuidas ometi võisin tema peale veel armukade olla ja aastaid. Iga kord, kui ta peol kellegagi mu meelest liiga kaua flirtis või tantsis, läks mul tuju ära ja vahel tegin ka stseeni. Praegu on mul täiesti ükskõik, kellega ta flirdib, tantsib või minu pärast kas või või seksib. Peaaasi, et haigust koju ei too, aga nii loll ta kohe kindlasti ei ole. Ma arvan, et eks tal ikka ole seal Soomes naisi olnud, vähemalt üheöösuhteid, kui just püsivat partnerit ei ole. Aga kui ta leiaks kellegi, mis siis. Ega me sellepärast abielu lahutama pea. Lastel on ju isa vaja ja tema rahalist toetust ka.

Kui tal oleks Soomes kindel naine, nii oleks mulle isegi parem, siis oleks tema elu ka seal stabiilne ja ta ei kipuks nii tihti Eestisse. Lapsed on täitsa ära harjunud, et ta käib kahe või kolme nädala tagant või korra kuus. Ega ta ju varem ka, kui kodus elas, muudkui lastega tegelnud. Nüüd siis vähemalt räägib nendega rohkem sel ajal, kui ta kodus on. No ja kui tal oleks kindel naine, siis mul ei oleks süümepiinu Kermo pärast. Vahel ma olen ikka mõelnud, et kui Martin kuidagi teada saaks Kermo loo, mis ta siis teeks. Aga ta ei saa teada, kindlasti ei saa, sest me hoiame seda saladust väga kindlalt.

Kermoga mul on ainult pidupäevad ja ma ei taha neid kunagi kaotada. Mulle meeldib, et ta on nii puhas ja et ta ei ürita kogu aeg näidata, kui kõva mees ta on. Ta on loomulik. Tead, Kermo ütles täiesti ausalt, et talle väga meeldib just niisugune suhe, nagu tal minuga praegu on. Ma olen abielus ega kavatse lahutada. Naised, kellega ta pärast lahutust suhteid lõi, hakkasid kõik peagi kooselu või lausa abielu ootama, tema aga tahab vaba olla. Ja mulle see just väga sobib. Kui tal vahel ongi veel mõni naine, mis see minu asi on. Aga kui Kermo endale elukaaslase leiaks, siis ma vist küll oleks armukade, aga mis ma ikka ette muretsen. Peamine on praegu see, et Martin jälle koju elama ei tuleks.“
Niisuguse pihtimuse kuulas ära Maarit ja mõtles koju kõndides, kas tõesti enamikul inimestest on peale avaliku elu ka salaelu.