Suitsetamise mõju on organismis nähtav kümneid aastaid pärast sellest loobumist

Sigarettide suitsetamine tekitab DNA-sse muutused, millest mõned on leitavad isegi 30 aastat hiljem, näitab värske uuring.

Epigeneetilised muutused on muutused, mille käigus nukleotiidide järjestus geenis jääb samaks, aga muutub geenide ekspressioon ehk geenide avaldumine.

Tegemist on organismi geneetilise info avaldumise protsessiga, mille käigus geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna. Kitsamalt on see mingi konkreetse geeni põhjal läbi erinevate vaheetappide valgu sünteesimine.

Ajakirjas Circulation: Cardiovascular Genetics avaldatud uurimuses analüüsiti 16 varasema uuringu käigus võetud vereproove kokku ligi 16 000 inimeselt, kellest ligi 2500 olid suitsetajad, 6500 endised suitsetajad ja 7000 ei olnud kunagi suitsetanud.

Leiti, et suitsetamine muudab metüleerimist, mis on tüüpiline epigeneetiline muutus, rohkem kui 7000 geenis üle kogu genoomi – see moodustab umbes kolmandiku kõigist inimese geenidest.

Enamus muutusi toimus geenides, mis mõjutavad suitsetamisega seotud haiguste kujunemist nagu kardiovaskulaarsed ja põletikulised haigused ning mõned vähipaikmed.

Enamus muutustest pöördus tagasi normaalseks viie aasta jooksul pärast suitsetamisest loobumist. Samas jäid mõned neist püsima isegi 30 aastat pärast suitsetamise maha jätmist.

Allikad: Kliinik.ee, Wikipedia