Uuring näitab abivajajate üldist rahulolu, kuid näiteks rohkem kui pooled ei ole riiklike soodustingimustega hästi kursis

Eestis on tuhandeid inimesi, kelle elukvaliteet sõltub abivahenditest. Eesti suurim abivahendikeskus Invaru tegi esimest korda abivajajate ja nende lähedaste seas uuringu, mille eesmärk oli leida võimalusi abivahenditeenuse kvaliteedi tõstmiseks ja avastada kitsaskohti, mille kallal veel tööd teha.

“Kui lähtume sellest, et 72% uuringule vastanutest külastab abivahendikeskust iga kuu, siis peame panustama pidevalt selleks, et igapäevaselt abivahenditest sõltuvate inimeste elu muutuks lihtsamaks ja mugavamaks,” selgitas Invaru juht Enn Leinuste.

Uuringu tulemusest selgus, et inimesed soovivad rohkem teada riiklike soodustuste võimaluste kohta, sest rohkem kui pooled vastanutest (55%) ei ole riiklike soodustingimustega hästi kursis.
“Info kättesaadavamaks tegemine on väljakutse nii abivahendikeskustele kui ka kõigile teistele osapooltele, kes abivajajatega tegelevad. Peame kõik rohkem pingutama, et info oleks kättesaadavam erinevates kanalites ning samuti tuleb inimesi julgustada infot küsima,” märkis Leinuste.

62% uuringus osalejatest eelistab abivahendite ja nende kohta info saamiseks just esindusi, sest ei otsi tavaliselt infot telefoni või e-kanalite kaudu. Sellist tulemust toetab ka Invaru varasem statistika - kaks kolmandikku ettevõttesse pöördujatest on just eakamad abivajajad, kes ei kasuta arvutit ning eelistavad suhelda kohapeal teenindajaga.

Uuringus osalenud abivajajad ei olnud rahul olukorraga, kus soodustuse kasutamiseks on vaja tulla esindusse liiga paljude erinevate dokumentidega. Leinuste kinnitusel töötab sotsiaalkindlustusamet selle nimel, et e-lahendused jõuaksid kiirelt ka abivahendite kasutajateni ja poleks enam vaja erinevaid tõendeid endaga kaasas kanda. Nii mahuka süsteemi väljatöötamine on aga aeganõudev ja vastutusrikas.

Uuringust selgus, et kõige sagedamini pöörduvad inimesed abivahendikeskusesse just mähkmete, seejärel liikumisvahendite ning siis tualeti või vanni abivahendite järele. Kuna täna saab riiklike soodustingimustega soetada ühekordseid abivahendeid nagu mähkmed, linad, kateetrid ja nahahooldusvahendid vaid üheks kuuks, peavad väga paljud abivajajad või nende lähedased külastama esindust iga kuu.

Inimesed on uuringu kohaselt hästi kursis abivahendite üürimise võimalusega. 88% vastajatest teadis, et alati ei olegi tarvis abivahendeid välja osta, vaid neid saab ka üürida. Leinuste kinnitusel ei tea aga paljud seda, et riikliku soodustusega abivahendi üürimiseks tuleb samuti kaasa võtta soodustust tõendavad dokumendid.

“Meil on hea meel, et saime põhjalikku tagasisidet - nii kiitusi kui ka konstruktiivseid ettepanekuid. Igal juhul saime kinnitust, et liigume õiges suunas,” võttis Leinuste tulemused kokku.

Leinuste sõnul on Invaru teinud aastate jooksul suuri edusamme, et Eesti abivajajatele oleksid lisaks kaasaegsetele abivahenditele tagatud ka professionaalne nõustamine, vahendite remont ja transport ning olulist rõhku on pandud klienditeeninduse professionaalsuse tõstmisele. Samuti käib ettevõte kaasas teaduse ja tehnoloogia arengutega ning täiendab oma valikut ja otsib pidevalt uusi erilahendusi ka väljastpoolt Eestit. Sellele on olnud oluliselt abiks ka abivajajate aktiivne osalus parimate lahenduste väljaselgitamisel ja proovimisel.

Invaru uuringus osales ligi 400 abivajajat, kes külastavad abivahendikeskuse esindusi kaheksas linnas: Tallinnas, Raplas, Rakveres, Paides, Käinas, Haapsalus, Kuressaares ja Pärnus
Eesti kaheksas linnas asuvas Invaru teeninduspunktis käib kuus enam kui 10 000 abivajajat.