Suvi tuleb niikuinii. Mida on öelnud Eesti vanasõnad suve kohta?

 (1)
Suvi tuleb niikuinii. Mida on öelnud Eesti vanasõnad suve kohta?
Pexels.com

Kalendri järgi on veel kevad, aga tegelikult nii suur suvi, mida mõnel suvel ei kohta kuu aega. Suve kohta on palju vanasõnu, mis võivad olla ka üksteisele vastukäivad.

Kui pole talvet talve ajal, siis pole suid sui ajal.
Kuidas tali, nõnda suvi.
Ku hää tali, sis hää sui kah.
Mida sügavam tali, seda soem sui.
Soe ja kuiv juuli – külm ja selge jaanuar; vilu ja vihmane juuli – soe ja sajune jaanuar
Kui on talv paljas, siis on suvi kuiv
Mida rohelisem on vikerkaar, seda rohkem sajab vihma.
Mida selgem on vikerkaares punane värv, seda rohkem tuleb tuult
Ammukaar joob udu, aga vikerkaar joob vett.
Täna norutab, homme sorutab.
Mustad pilved muidu käivad, savikarva sajavad.
Eha puhub - hea ilm, koit punab - kuri ilm.
Kargaja tuul toob kurja ilma.
Idatuul ei jäta itkemata.
Loodetuul on taevaluud.
Langeb udu - tuleb kuiva, tõuseb udu - tuleb vihma.
Käiakse enne jüripäeva särgiga, käiakse peale jaanipäeva kasukaga.
Põhjatuul tuu põuda, lõunatuul tuu vihma.
Põhi sajab, lõuna ajab.
Külm tuul ei tuu sadu.
Tuul vingub, vihma tuleb.
Vaikib õhtuks tuulekene, tuleb ilus ilmakene.
Külm kuu on küljeli, soe kuu on seljali, kuri kuu on kummuli, hea kuu on otseti, paha kuu on püsti.
Kargaja tuul toob kurja ilma.
Idatuul ei jäta ikkemata.
Idast tuleb hää ilm, idast tuleb paha ilm, idast tuleb maailma ots.
Kui vares soiub, siis tuleb vihma.
Külm talv, soe suvi.
Mida külmem jõulu, seda palavam jaan.
Kui talvel vähe tuisku, siis suvel vähe vihma.
Jumala ilma ja lapse perset ei või uskuda.
Ei tali jää taevasse ega suvi soosse.

Allikas „Vanasõnaraamat“