Sünnipäevalaps Tuuli Roosma: "Meie kutid vannitavad end merevees ning ööbivad õues, sest vatt pole mingi mõnus kasvukoht."

Lugu ilmus pikemal kujul Eesti Naises 2009. aasta septembrinumbris.

Vaatame üle mõned Tuuli repliigid aastate tagant.

Aastal 2001: Intervjueerija palve peale reastada maailma olulisimad asjad, ütles Tuuli: “Maailma rahu pluss headuse vabadus ning pidevad revolutsioonid indiviidi tasandil.”

“Lapsed,” pole Tuuli jaoks kahtlustki, kui peab taas nimetama oma elu põhimäära. “Mees,” kõlab teisena. “Aga revolutsioonid indiviidi tasandil on endiselt väga tähtsad!”

Järgneb lõbus turtsak. Kumu terrassil saab istuda nii päikese käes kui ka varjus, Tuuli valib viimase, sest talle meeldib jaheda õhu puudutus. Alustame Mehest – dokumentalist Arbo Tammiksaarest. “Me tundsime teineteist kohe ära, esimesel päeval,” võtab Tuuli nende loo kokku.

Paar sai jutu peale Ernitsa, Põldma ja Jancise multifilmide esilinastusel 24. oktoobril 2002. Tegude kaudu teadsid nad teineteist varemgi, aga sel õhtul astus veidi vindine Arbo Tuulile ligi ja teatas, et ta on juba ammu soovinud end tutvustada. “Ütles, et täna ta rohkem ei räägi, aga helistab homme, kui on kaine,” itsitab Tuuli. Nii sündiski. “Arbo tundus mulle tegude järgi põnev persoon. Mõtles teistmoodi, avaralt. Ja mis mulle veel silma oli jäänud, oli see, et ta astub õigluse eest välja.” Arbo arvas Tuuli kohta laias laastus sama.

Tuuli: “Tal oli tunne, et ma teen olulist asja, olen Eesti naiste ärataja. Võiks vist öelda, et Arbo on võrdlemisi suur feminist.”

Aastal 2001, Tuuli: “Perekond on jõud. Mida suurem, seda õnnelikum. Kunagi tahaksin tekitada suure pere. Lapse saamine on kihvt kogemus, selle tahaksin küll üsna varsti ära proovida.”

Tuuli ja Arbo poegade nimedes pole sidekriipse ega iks-igrek-tsette: Andres ja Kristjan. “Meie plaan oli see, et nad saaks kõige tavalisemad nimed, mida üldse on võimalik Eesti lastele panna ja mis kõlaksid kaunilt!” “... näiteks Andres ja Kristjan,” pakkus Arbo ja pikemat peamurdmist polnudki.

(Kristjan ja Andres, kui te kunagi peaks seda kirjutist lugema sattuma, siis ema järgnev monoloog võiks teile huvi pakkuda!) “Meie lapsed ei ole nagu labakindad! Nad on mõlemad täiesti erinevad. Mõnikord tundub, et pole ühe pere lapsedki! Kui mul palutaks nimetada poiste juures kümme sarnasust, jääksin teise juures juba hätta.

Tuuli näeb väga hea välja. Võib isegi öelda, et o o t a m a t u l t puhanud. Miski ei anna põhjust küsida, et kaksikutega on ilmselgelt topelt palju tegemist ja kuidas värske ema küll sellega toime tuleb. “Meie kutid vannitavad end merevees ning ööbivad õues, sest vatt pole mingi mõnus kasvukoht,” tutvustab Tuuli oma poiste suvist elukorraldust.

Teda ei niitnud absoluutselt jalust arsti teade, et kõhus kasvab ühe maimu asemel paar: “Mõtlesin hoopis, et vohh, väga hea, hilisel alustajal peab olema kiire spurt. Kaks last – kaks vanemat!” Rahulikult süvenes Tuuli beebiraamatute läbitöötamisse. “Raseduse ajal sain aru, et jumal on olemas. Must valgel oli kirjas, et nii ja nii mitmendal nädalal arenes välja mu laste närvisüsteem. Arenes närvisüsteem! Kuidas?”

Inimesi kuulates on ta tähele pannud, et „asi, mida nad kahetsevad, on see, et nad ei olnud oma lastega piisavalt palju koos. Ma tahan hästi palju olla!”

Arbo Tammiksaar, Tuuli elukaaslane:

Tuulil on üks erakordselt hea omadus – temaga ei ole võimalik tülitseda. Teinekord, kui ma ketrama hakkan, siis väldib ta konflikti nii osavalt, et pahandamise tahtmine kaob. Raske on seda tehnikat kirjeldada. See on kummaline kombinatsioon mingist erilisest näost, hääletoonist ja külitsi libisemisest. Kõik see ilu heidetakse üle parda, kui ta ise mulle harja on otsustanud karata, sest siis oskab ta piisavalt kiiresti ja selgelt asjad robinal ära klaarida. Aga seda juhtub väga harva, sest mina olen pigem meie pere pahur pool.

Ja muidugi oskab ta tabada olulist – konkreetses situatsioonis, ajas, inimestes. Siin on kasuks tubli annus tunnetust, teadmisi ja tasapisi lisanduvat elutarkust, mis aitab teda leida näitamis- ja uurimisväärset ka sealt, kuhu teised on enne korduvalt vaadanud. Aus on ta ja teeselda ei oska. Näidelda küll. Noh ja lõhnab ta ka hästi ja on väga ilus.