Sünnipäevalaps Kaire Vilgats taustalaulmisest: „Ega meid olegi võimalik solisti varju paigutada, tavaliselt on nad poole pisemad!“

Käesolev tekst on refereeritud ajakirjast Elu Lood, ilmus 2015. aasta talvel.

Kairet on nimetatud „legendaarseimaks taustalauljaks, kes figureerib praktiliselt igas muusikalis,“ mispeale Kaire ei mõista, kust see info tuleb! „Igal pool öeldakse mu kohta: ennenägematu, kõikides muusikalides osalenud laulja! Oli tõesti au osaleda esimestes Linnahallis etendunud muusikalides nagu „Linnupuur“, „Vampiiride tants“, „Hüljatud“, „Miss Saigon“, „Hull sinu järele“, „No,No Nanette“ ja „Nii on meil moes,“ aga kindlasti ei ole ma laulnud absoluutselt kõigis!“.

Lisaks soolokarjäärile on Kaire ka väga hinnatud soololaulja koos Dagmar Ojaga, kuna taustalaulmine pole sootuks lihtne töö. Olgugi, et nad jäävad prožektorite valgusest kõrvale, annavad popmuusika suurimatele hittidele viimase lihvi just taustalauljate hääled. „Saates “Kaks takti ette” hakkasime tausta laulma aastatel 1998–1999,“ räägib Kaire. „Sellest ajast olemegi koos – nimelt siis meie bäkilaulmine algas.“ „Levib müüt, et kui sa oled juba taustalaulja, järelikult oleksid sa halb solist,“ räägib Dagmar. „Tegelikult on vastupidi – sa pead väga hea taustalaulja olema, enne kui solistiks hakkad. Ma ei ütleks, et tausta laulmine oleks kuidagi halvem, kui solisti osa. Igaüks bäkki laulma ei sobigi. Kui meie näiteks kellegi uuega koos laulame, me väga arutame, kas ta sobib meie häälte ja laulmismaneeridega kokku.

Ja ikkagi, kuidas on staari taga varjus laulda? „Oi, hirmus piin!“ naerab Kaire. „Tegelikult me krigistame sealjuures kogu aeg hambaid, nii et hambaarsti kulud on väga suured! Aga lauljad ise ei saa sellest aru, nemad maksavad kõik kinni!“ Tõsinedes lisab Dagmar: „Me oleme rahul. Saame täpselt nii palju tähelepanu, kui vaja. „Soolosurakat“ saame ka! Me ei ole varjus, me ei tunne end varjus!“ „Nüüd sätitakse meid juba suhteliselt lava ette – kõigile näha ja kuulda!“ täiendab Kaire. „Ega meid olegi võimalik solisti varju paigutada, tavaliselt on nad poole pisemad!“