Sõnade jõud | Üks asi on luulet ise lugeda, teine asi – kuulata seda asjatundjate esitluses

Üks asi on luulet ise lugeda, teine asi – kuulata seda asjatundjate esitluses. Seda mõistsin taas Merike Õimu värske luulekogu "Kõiksuse jälg" esitlusel Õpetajate majas, kus luuletaja sensuaalset sõnumit esitasid Saara Nüganen ja Eero Spriit.

Tulemus oli kui kahekõne noore, usaldava ja väga tundliku naispoole ning küpse, kogemusterikka, elu väikese huumoriga võtva meespoole vahel. On ju need kaks poolust esindatud igas loojas ja tema loomingus – ja nii ka Merikese luules.

Eriti elamuslikuks muutsid selle esitluse aga Airiin Demiri laulud, mis kõlasid luuletuste vahele. Nii Airiini loodud sõnad ja viis kui ka nende esitus ise kitarri mängides puudutasid sügavalt. Neid laule tahaks tõesti veel kuulata, nii et miks mitte mõelda oma plaadi tegemisele? Et Airiin on Merikese tütar, tõestab see taas kord, kuidas anded pere- ja vereliinis edasi antakse.
Merike Õimu teine luulekogu on mahukas, sisaldades mitmekümne aasta jooksul valminud loomingut, ja püüab pilku Piret Smagari kujundusega. Kvaliteeti tunnistab asjaolu, et raamatu toimetaja on Doris Kareva. Pikemate tunde- ja mõtteluuletuste vahel leidub ka lühemaid: Kõik inimesed käivad piki purret/ ehk küll ta mõne all/ näib kindel magistraal/ Näib uskudes/ kuid uskumine ongi/ ju ainus Jumal hinge sisemaal. (lk 11).