Tegevusliin, mille abil teost reklaamitakse – äratuntavalt olevat kujutatud tuntud Eesti nädalalehe toimetust, omanikku ja töötajaid – algab küll alles romaani keskpaigast. Ja ei saa öelda, et just see ebaproportsionaalselt pikaks venitatud kuritegu „kangelase“ ülejäänud maniakaalsed teod üle trumpaks. Kuid siingi on palju aruteluks ainet andvat – ja loodetavasti märkab raamatu lõpetanud inimese teravdanud pilk ka päriselus mõnd õelat nööritõmbajat-võrgupunujat pisut paremini, oskab end ehk hoidagi... Siiski puudutaks teos lugejat ilmselt rohkem, kui see sisaldaks vaimutsevaid dialooge pisut vähem ja oleks sellevõrra veidi õhem.