“Käisin kolm aastat tagasi San Marinos. Hooaeg polnud seal veel päriselt alanud ja seepärast polnud ka turiste liiga palju. Märkasin vastutulijate seas ühte meest, kellel oli seljas ruuduline pluus, jalas pisut teistsuguse ruuduga püksid, plätud ja sokid. Viitasin sellele mehele ja ütlesin oma kaaslasele, et no nii küll ei sobi ringi käia. Ja see võõras mees küsis mult eesti keeles: “Arvad või?” Ma olin sõnatu – kuidas sa seda olukorda ikka valgeks räägid? Õnneks jäime pikemalt jutustama ja mees tundus mu märkust huumoriga võtvat, aga mul on siiani piinlik.”

7. lugu: poliitilised mängud

“Tunnen sageli piinlikkust, kui vaatan telekast riigikogu infotundi ja mõni tark poliitik hakkab jama ajama ja oma oponenti ründama. Halb on näha, kuidas inimene, kes muidu tundub arukas, muutub korraga väga vastikuks ja labaseks. On juhtunud, et olen siis televiisori kinni pannud, sest pole suutnud edasi vaadata!”