Õietolmu levib rohkesti kuiva, sooja ja tuulise ilmaga


Õietolmu levib rohkesti kuiva, sooja ja tuulise ilmaga
MorgueFile

Kevadel on õhus palju tolmlevate puude õietolmu, juunis saabub aga heintaimede õietolmu tipphooaeg. Kevadel, juba märtsis-aprillis, tolmlevad lepp ja sarapuu, seejärel kõige sagedasem allergia põhjustaja kask ning probleeme tekitavad ka jalakas, paju ja pappel.

Tartu Ülikooli kliinikumi allergoloogi Kaja Julge sõnul võivad õietolmuallergia haigusnähud tekkida kas varakevadel, suvel jaanipäeva paiku või siis hilissuvel, sõltuvalt sellest, mille suhtes on ülitundlikkus välja kujunenud. 

„Õietolmuallergia ehk pollinoosi sümptomite raskus sõltub sellest, kui tundlik on inimene ja kui palju temale ohtlikku õietolmu on parajasti õhus. See omakorda sõltub ilmast. Kui on kuiv, soe ja tuuline ilm, siis on õhus õietolmu hästi palju,“ ütleb Julge.

Pollinoosi üks põhilisi avaldumisvorme on allergiline nohu ehk allergiline riniit. Allergilise nohu peamised nähud on rohke vesine eritis ninast (nina lausa tilgub), ninasügelus, aevastamine, kipitustunne ninas, ninakinnisus. Ninahädadega võivad kaasas käia ka muud sümptomid: hõõrumistunne, sügelus, kipitus silmades, pisaravool, kipitus- ja kihelustunne kurgus ja kõris, kõrvade sügelus, peavalu, unehäired, väsimus, harva ka õhupuudus- ja hingeldushood. Kehatemperatuur võib mõnikord tõusta – sellest ka nimetus heinapalavik.

Arstid on kokku arvutanud, et pollinoos vaevab umbes 10-15 protsenti teismelistest ja täiskasvanutest. Väikelastel on õietolmude suhtes ülitundlikkust vähem kui viiel protsendil.

Seotud lood:

Toiduallergia võib kaduda, õietolmuallergia püsib visalt

Enamik õietolmule allergilisi inimesi on igal kevadel algava tatitõvega ilmselt juba harjunud. Aga peale nende võivad samad kaebused tekkida teistelgi allergia eelsoodumusega inimestel.
Doktor Julge ütleb, et suurem risk on lapsepõlves toiduallergiaga hädas olnutel, veel enam aga neil, kellel eelnevalt olemas ülitundlikkus nõnda nimetatud tubaste allergeenide, lemmikloomade või tolmulestade, suhtes. 

Loe veel

Mis veel üsna ootamatu: allergia võib esimest korda avalduda suvalises vanuses ja pole mingi ime, kui õietolmule hakatakse esmakordselt reageerima 15- või 25-aastaselt, mõnikord veelgi hiljem.
Lapseea toiduallergia vanemaks saades üldjuhul väheneb, paljudel kaob see hoopis. Samas on aga kindel seos munaallergial ja hilisemas eas kujuneval allergial sissehingatavate allergeenide suhtes. Kolmel neljandikul muna suhtes ülitundlikest lastest kujuneb ülitundlikkus õhuga levivate ehk aeroallergeenide suhtes. Paraku ei ole aga võimalik täpselt ette ennustada, mis vanuses ja missuguste aeroallergeenide suhtes reaktsioonid tekivad. Mingi seos on ka varases eas kujunenud aedviljadest põhjustatud ülitundlikkuse ja hilisema õietolmuallergia vahel. 

Allergia koduloomade ja tolmulestade suhtes võib samuti aja jooksul taanduda, aga õietolmuallergia on väga püsiv ja aastatega enamasti hoopis lisandub taimi, mille suhtes ollakse ülitundlik. Ka ristallergiat andvate aed- ja puuviljade ning maitsetaimede hulk võib õietolmuallergiaga inimesel laieneda.

Mis on ristallergia?

Doktor Julge selgitab: „Ristallergia tähendab, et erinevates allergiat põhjustavates ainetes võivad olla samasugused allergeensed osad, sarnased epitoobid. Ülitundliku inimese immuunsüsteem võib reageerida erinevatest taimsetest materjalidest pärinevatele allergeeni osadele ja see ongi ristallergia aluseks. Kirjeldatu puudutab nii aeroallergeene kui ka allergiat põhjustavaid toiduaineid.“
Varases lapseeas on sagedamini ristallergiat erinevate toiduallergeenide suhtes. Õietolmuallergia on väikeste laste hulgas väga harv nähtus.

Pollinoos ja sellega kaasnev teise klassi toiduallergia on iseloomulik suurematele lastele ja täiskasvanutele. Toiduallergiat on kõige sagedamini kase õietolmu suhtes allergilistel inimestel: kolmandikul on allergiat puuviljadele, kolmandikul köögiviljadele, kuni 90 protsendil pähklitele ning suhteliselt vähestel maitsetaimedele. 

Pollinoosiga inimesel võivad tekkida puu- ja aedviljade toorelt söömisel kontaktsümptomid, mida kutsutakse oraalseks allergia sündroomiks: huulte, neelu ja suu kipitus, sügelus, turse, tükitunne kurgus ja hääle kähedus. Lisanduda võivad silmade punetus ja pisarate vool, kuulmekäigu sügelus, nohu, aevastamine ja astmanähud.

Mõni näide ristallergiatest:
*Kase õietolmu suhtes allergilistel inimestel võivad tekkida allergianähud teiste puude, näiteks lepa, sarapuu, tamme, pöögi õietolmust. Sageli tekitavad oraalset allergia sündroomi paljude tooreste puuviljade (õun, kiivi, virsik, aprikoos, kirss, ploom), aedviljade (porgand, kartul, seller, köömen) ning sarapuupähklite, mandlite, aga ka maapähklite ja sojaubade söömine.
*Timuti suhtes allergilised inimesed on ülitundlikud teiste kõrreliste (ka teraviljade nagu rukis, nisu, kaer, oder) õietolmu suhtes. Toiduainetest võivad põhjustada reaktsioone tomat, melon, maapähkel, soja, nisu, rukis, kaer, oder.
*Puju suhtes allergilised inimesed on tundlikud sellistele aedviljadele ja maitsetaimedele nagu mango, melon, porgand, seller, punane pipar, tomat, küüslauk, köömen, petersell, aniis, koriander, karri.

Kuidas ravida?

Ravida saab allergiast põhjustatud haigust, kuid allergiat otseselt välja ravida on praktiliselt võimatu. Spetsiifilise immuunraviga (suurenevas annuses reaktsiooni põhjustava allergeeni süstimine või suukaudne tarvitamine pika aja jooksul) on võimalik suurendada taluvust allergeeni suhtes. Kõige enam rakendatakse seda õietolmuallergia puhul ja uuringud on näidanud, et selle käigus väheneb ka allergia ristreaktsioone andvate toiduainete suhtes. 

Õietolmust põhjustatud allergiad on suhteliselt kergesti äratuntavad ja sageli on diagnoos selge arsti juurde minematagi. Täpsemalt saab allergia põhjustaja jälile siiski allergoloogiliste uuringutega ja neid saab teha aastaringselt, ka siis, kui taimed parasjagu ei õitse. Tavaliselt teeb allergoloog lisaks üksikasjalikule patsiendi küsitlusele nahatestid.

Mida saab allergik ise teha, et allergianähud leebemad oleksid? Mõni soovitus:
* Hankige informatsiooni õietolmu esinemise aegade kohta (ajalehtedest, raadiost või internetist).
* Õietolmuallergia parim ravim on allergeeniga kokkupuute vältimine. Toas saab kas aknaid kinni hoida või kasutada akna ette pandavat õietolmuvõrku, mis on saadaval apteekides ja majapidamispoodides.
* Ajal, mil teile ohtlikud taimed õitsevad, viibige võimalikult vähe värskes õhus ning vältige seal eelkõige pingutust nõudvaid tegevusi (sportimist). Pingutava tegevuse juures hingab inimene jõulisemalt ning hingamisteedesse satub rohkem õietolmu.
* Võtke puhkus võimalusel sellisel ajal, kui kodu ümbruses esineb palju õietolmu. Sõitke allergeenivaestesse piirkondadesse, näiteks saartele, minge merereisile või mägedesse.
* Hoidke autosõidul aknad suletult ning lülitage ventilatsioon välja, sest koos värske õhuga satub autosalongi ka selles sisalduv õietolm. Veelgi parem on see, kui lasete sisse monteerida õietolmufiltri.
* Maal on õietolmu kontsentratsioon kõrge hommikuti, linnas õhtuti. Seepärast õhutage korterit maapiirkonnas õhtuti kella 19 ja 24 vahel, linnas aga hommikuti kella 6 ja 8 vahel.
* Tolmuimeja ostmisel pange tähele, et sel oleks spetsiaalne peene tolmu filter. Sellest hoolimata peate filtrikotti vähemalt iga kahe nädala järel vahetama. Ideaalne oleks, kui allergik ise tolmuvõtmisega ei tegeleks ega ka selle juures viibiks.
* Koju tulles võtke seljast tänavariided, peske ka juuksed. Nii on võimalik korterisse sattuva õietolmu hulka vähendada. Kandke väljas prille või päikeseprille – nii väldite veidikenegi õietolmu silma sattumist.
* Abi saab ka apteegist. Kõige levinumad ja efektiivsemad rohud õietolmuallergia vastu on antihistamiinikumid ehk allergiavastased tabletid, mis on apteegis saadaval väikeses koguses ilma retseptita. Lisaks võib kasutada allergiavastaseid silma- ja ninatilkasid ning ninna piserdatavaid ravimeid.
* Loputage nina soolalahusega (müügil apteegis) üks-kaks korda ööpäevas, eriti õhtuti enne magama heitmist. Ninaloputused eemaldavad eritise ja allergeenid ninast. See toob kaasa allergilise nohu kliiniliste sümptomite paranemise ning võib vähendada allergiavastaste ravimite vajadust.

Kevadised tolmlejad, mis võivad allergiat tekitada:
lepp;
sarapuu;
kask;
jalakas;
paju;
pappel. 

Allergilise nohu peamised nähud:
rohke vesine eritis ninast;
ninasügelus ja -kipitus;
aevastamine;
ninakinnisus.

Elukiri

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare