Nõuandetelefoni hallata on terve elukaar. Vastuseta ei jää ükski küsimus,

Artikkel ilmus ajakirjas Eesti Naine 2016. aasta juunis. Siinne tekst on täiendatud ja värskendatud 20.07.2017

Miks beebi juba kolmandat tundi nutab? Kas isaduse tuvastamisega peab ootama kuni lapse sünnini? Kaua kestavad menopausi ebamugavused?

Tervist puudutavad küsimused ja mured võivad tekkida väga ootamatult – õhtuti, öösiti ja nädalavahetustel, mil perearsti ega ämmaemandat parajasti tööl ei ole. Et anda naistele ja nende lähedastele kiiresti professionaalset abi, avasid kaks tegusat naist varakevadel üleriigilise ämmaemanda nõuandetelefoni 12 252, millele saab helistada ööpäevaringselt. Sealjuures ei piirdu nõustatavad teemavaldkonnad ainuüksi raseduse, sünnituse ja imetamisega.

Kümme aastat küpsenud.

Kui tähtis on saada abi ja toetust elu tähtsamatel ja õrnematel etappidel, on nõuandeliini eestvedajad, ämmaemandaks õppinud Liina Normet ja tema tädi, 28 aastat ämmaemandana töötanud Maila Teramees ka ise kogenud. Mõlemad on kahe lapse emad. „Nii nagu Maila on vastu võtnud kõik minu rasedused ja sünnitused, on sõbrannad ja sugulased omakorda mulle pool elu helistanud,“ räägib Liina. „Sageli oleme südant valutanud, kuhu võiksid pöörduda ülejäänud naised, kui neil keset ööd mureküsimus tekib?“

Kümmekond aastat mõlemi naise meeltes küpsenud nõuandetelefoni loomise idee sai eelmise aasta veebruaris teoks. Suurimad toetajad olid Elisa Eesti ning Hooandja oma 275 hooandjaga. Hoogu andis teenusele juurde ka osalemine Ajujahi saates, kus ideega saavutatu auväärne teine koht. Tänaseks on nõuande telefoni teenust kasutatud jube üle 17 000 korra. Lisaks helistamisele on juurde tekkinud võimalus ka kasutada Live Chat teenust (reaalajas kirjalik nõustamine), mis sai loodud klientide vajadustest lähtuvalt. Live Chat teenust on tänaseks näiteks kasutatud kokku 9 erinevast riigist. Kasutajateks on väliseestlased, kes soovivad saada nõu ja abi eesti keeles, Eesti ämmaemandatelt. Peagi on lisandumas teenuste nimekirja ka videokonsultatisoon ning digiretsepti võimalus.

Kuigi ämmaemanda nõuandetelefoni kõneminuti hind on 1,2 eurot, ei maksa arvata, et tegu on Liinale ja Mailale isiklikult kasumliku projektiga. „Kõneminuti hinnast kulub 20%  kõneoperaatori käibemaksuks,“ loetleb Liina. „Järgmiseks võtavad eri operaatorid endale 30–40 %. Allesjäänud 60 sendist tasume ämmaemandate palgad, raamatupidamis- ja administratiivkulud, visiitkaardid ja reklaammaterjalid. Endale me töötasu ei maksa. Teeme seda missioonitundest, et parandada Eesti naiste esmatasandi tervishoiu kättesaadavust.“

Laias laastus on ämmaemanda nõuandeliinile helistajaid kolme sorti. „Esimesel tüübil on konkreetne küsimus, millele ta tahab vastuse  kiiresti kätte saada – näiteks, kas raseduse ajal tohib süüa punast kala?“ kirjeldab Liina. „Teine rühm helistajaid kuulab hoolega, vastab küsimustele, misläbi tekib usalduslik vestlus ning helistaja jääb väga rahule. Kolmanda grupi moodustavad inimesed, kes ei lase enam telefonist lahti. Kui nad haiglas või tervisekeskuses on saanud ebarahuldavat teenindust, kogevad nad meile helistades ära kuulamist ja empaatiat ega suuda siis kuidagi kõnet lõpetada...“

Liina paneb naistele südamele: „Tänapäeva tervishoiusüsteemis on teile õigus valida. Kui te ei ole rahul oma ämmaemanda või arstiga, tulete vastuvõtult iga kord ära pisarad silmis või kahtlete diagnoosis, on teil õigus vahetada kliinikut ja haiglat, arsti ja ämmaemandat. Olge teadlikud! Kasutage oma õigusi, seiske enda eest! Praegusajal ei pea kannatama ega kartma – me ei ela enam nõukogude ajal, mil kõik sünnitajad said sanitarilt sõimata!“

Mitte ainult rasedusest.

„Ämmaemanda ameti puhul kiputakse sageli arvama, et me tegeleme ainult raseduste, sünnituste ja imetamisega,“ on Maila kogenud. „Tegelikult on ämmaemanda ampluaa palju laiem – võiks öelda koguni, et alates vastsündinust menopausiga seonduvani. Meie hallata on naise kogu elukaar. Oleme nõustanud noori poisse rasestumisvastaste vahendite valikul ning selgitanud meestele, miks menopausis naisest ühtäkki fuuria on saanud. Ärevil rasedatele ja noortele lapsevanematele on ülioluline saada kohe vastus küsimusele, kas varajase raseduse veritsusega tuleb kiiresti erakorralise meditsiini osakonda pöörduda ning miks beebi nutab tundide kaupa. Telefoni teel me diagnoosi ei pane. Meile on tähtis, et helistaja saaks telefoni teel pädeva ämmaemanda nõu ega peaks otsima Google'ist infot, mis võib olla aegunud, vale või eksitav.“

„Vastuseta ei jää ükski küsimus,“ täiendab Liina Normet. „Kui tekib harv juhus, et me ei oska ise vastata, konsulteerime teiste ämmaemandate, laste- või naistearstiga ning helistame kliendile tagasi. Meil on aega probleemi süveneda, me tahame pakkuda kvaliteetset, sõbralikku, inimesekesket ja personaalset teenust. Rõõmu annab helistajate positiivne tagasiside.“

„Kui rasedate küsimustele saab tihemini vastata konkreetselt, tuleb beebi ja imetamisega seoses ette väga pikki kõnesid, mille raames ämmaemand uurib helistajalt, kuidas laps pissib-kakab, kui tihti teda toidetakse ja kuidas tita rinda võtab ning milline on tema jume,“ kirjeldab Maila. „Kuna haiglad on üle koormatud, saadetakse emad imikutega paar päeva pärast sünnitust koju, kus nad oma paljude küsimustega hätta võivad jääda.“

Kui nõuandeliinil vastav ämmaemand tõsisemat probleemi adub, soovitatakse helistajal kohe kiirabi kutsuda või haiglasse sõita. Viimase puhul on kindlad kriteeriumid – näiteks, kui rase ei tunne enam loote liigutusi. „ Kord helistas sünnitaja, kel algamas kolmas oodatav sünnitus,“ meenutab Maila. „Ta elas sünnitusmajast tunnise sõidu kaugusel ja päris, peaks ta nüüd ehk minema hakkama... Ise istus parajasti vetsupoti peal ja tundis juba presse... Mina vastasin, et nüüd on vaja ruttu kiirabi!“ Liina omakorda meenutab lugu, mil helistas naine kolmanda-neljanda rasedusega ja tunnistas, et võttis just aborditableti sisse, aga mõtles ümber... Seal ta oli siis pool tundi mässanud, et tabletti välja oksendada ning tundis muret, kas rasedus jääb pidama või mitte...“

Tubli tugevam pool.

Liina ja Maila tunnevad rõõmu, et ämmaemanda nõuandetelefonile helistavad ka mehed –  kümnest helistajast umbes kaks on tugevamast soost. „Paar isa on pöördunud abi küsima naise sünnitusjärgse depressiooniga,“ räägib Liina. „Üks mees helistas oma algusjärgus rasedusega naise pärast, kes päevade kaupa oksendas. Kord võttis ühendust noormees murega, et tema sõbranna võttis pärast vahekorda sos-pilli, aga millal peaks rasestumisvastast plaastrit kasutama? Tüdruk ise ei julgenud helistada...“

Nii Liina kui Maila tunnistavad end helistajate muredele sedavõrd kaasa elavat, et mõni aeg hiljem tahaks ühendust võtta ja küsida, kuidas läks? „Kord näiteks helistas üks mees murega, kuidas välja arvutada, millal eostamine toimus ja on see ikka tema laps?“ meenutab Liina. „Selgus, et partner elab teise mehega... Üritasime ovulatsiooni ja eostamise aega välja arvutada, ning soovitasin tal naisterahvaga rääkida ja vajadusel teha isadustest, mida saab tänapäeval juba raseduse ajal läbi viia.“ Dna-testi teemalisi kõnesid tuleb sageli ette. „Näost-näkku ei söanda naised selliseid asju ehk küsida, kuid kuna ämmaemanda nõuandetelefon on anonüümne ning me käsitleme kõiki delikaatseid isikuandmeid andmekaitse reeglite järgi, oleme kuulnud ka piinlikke küsimusi.“

Kuuldes, et usaldustelefonil nõustatakse ka menopausi läbivate naiste mehi, hüüatanud Liina tuttava keskealise paari meespool: „Issand, te peate seda tingimata reklaamima!“ Omal ajal, kui tema abikaasa kliimaksi all kannatas – on see ju naise kehale väga suur hormonaalne muutus – muutus daam vägagi närviliseks ja tujukaks ning oli tükk tegemist, et pool aastat naise frustratsiooni ei lõhuks pikaaegset abielu. „Need vaesed mehed ei saa enam aru, kuidas võib naine pärast 30 aastat kestnud abielu täiesti teiseks inimeseks muutuda! On oluline teada, kuhu naist suunata ja kuidas temaga käituda. Kui näiteks Londonis on rajatud lausa spetsiaalsed kliinikud menopausis naistele, kus terve tugigrupp (günekoloogid, ämmaemandad ja õed, psühholoogid ja psühhiaatrid, liikumis- ja toitumisnõustajad) aitab naisel menopausi läbida, puudub meil selline abi täiesti.“

Maila toob veel ühe nukra näite, milles helistaja oli mures oma 16-aastase sõbranna pärast, kes oli ühekuuse imikuga kodus. „Beebi ei pissinud ega kakanud, emal endal oli tekkinud alakõhuvalu ja vappekülmaga palavik. Kõik noore ema lähedased töötasid Soomes, ühtegi lähedast ligi ei olnud. Neiu ei osanud ega julgenud pöörduda ei haiglasse ega sotsiaaltöötaja poole, kuna kartis, et äkki võetakse temalt laps ära. Sotsiaaltöötaja olevat väidetavalt „kuri tädi.“ Palusime kohe kiirabi kutsuda – lapsel oli ilmselge toidupuudus ja emal tõsine põletik. Veel paar päeva – ja mõlemad olnuksid väga tõsises olukorras...“

STATISTIKAT:

• 2015. aastal sündis 13 907 ja suri 15 243 inimest. Sündide arv oli suurem kui eelmisel kahel aastal, kuid 2000 võrra väiksem kui 2010. aastal, mil oli sündide kasvu tipp;
• Viie aastaga on kahanenud sünnitusealiste naiste arv;
• Aborte tehti mullu umbes 7000;
• Igal aastal jõuab menopausi keskmiselt 6000 naist;
• 2016. aasta 1. jaanuari seisuga elab eestis 669 236 naist ja 616 708 meest. Iga 100 mehe kohta on Eestis 114 naist (2014. aasta seisuga).

(Allikas: Statistikaamet)

12 252 Üleriigiline Ämmaemanda Nõuandetelefon

• töötab ööpäev läbi, nädalavahetustel ja riigipühadel.
• Kohest professionaalset nõu ja vastuseid annavad pikajalise kogemusega ämmaemandad.
• Ämmaemanda tegevusvaldkond hõlmab naise tervet elukaart, pakkudes hoolt enne rasedust, raseduse ajal, sünnitusel ja sünnitusjärgsel perioodil, imetamisel, lapsevanema rollis, seksuaalkasvatuse vallas ja pereplaneerimisel ning naistehaiguste osas.
• Kes helistada ei soovi saavad, võivad saata mureküsimuse (koos maksekinnitusega) e-mailile [e-mail] ,või kasutada meie Live Chat teenust.
• Ämmaemanda nõuandetelefoni kodulehekülg on CallMidwife.com

Vaata ka www.12252.ee