Dagmar Gilden

Mis võib olla selle põhjuseks, et vanemad inimesed kindlustavad kodu harvemini?
Selle põhjuseks võib olla nii skeptilisus kindlustusfirmade suhtes kui ka lihtsalt vähene teadlikkus. Samas oma korteri või maja eest hoolitsevad ja muretsevad eakad inimesed vägagi. East sõltumata teevad koduomanikele kõige enam muret tormikahjud, tulekahjud, veelekked ja võimalikud vargused. Kui mõni neist õnnetustest peaks juhtuma, võib kahju olla väga suur ning kui kodu on kindlustamata, siis keegi kahjusid ei kompenseeri. Seega aitaks kodukindlustus igaühel rahulikumalt magada. 

Mida küsivad kõige sagedamini need inimesed, kes on otsustanud oma kodu kindlustada?
Paljud kliendid küsivad, mis ikkagi saab, kui majal lendab tormi tõttu katus pealt ära või läheb kodus toru katki ja selle tagajärjel on kogu põrandapind veega kaetud. Keerukam teema näib olevat see, mis siis saab, kui juhtub see kõige hullem ja maja põleb maha.
Kindlustuse eesmärk on omanikku õnnetusest tuleneva kahju hüvitamisel aidata ning võimalikult kiiresti endine olukord taastada. Koostöös koduomanikuga vaadatakse üle kahjustuste ulatus, kaasatakse ehitusspetsialist, kes teeb taastamiseks kalkulatsiooni, ning kui sobivad materjalid valitud, läheb tööks.

Mida peab korteriomanik kõigepealt tegema, kui tema korter on kindlustatud ja ülemise korruse elanik on tema kodu üle ujutanud?
Kui vesi veel lekib, siis tuleks võimalusel ühendust võtta kas ülemise korteri omanikuga või maja haldajaga, et sulgeda maja peakraan, peatada veejooks ja piirata edasiste kahjude suurenemist.
Kahjustuste taastamiseks võib alati asuda läbirääkimistesse ülemise korruse naabriga, kuid ilmselt on lihtsam teha fotod ja teavitada juhtunust oma kindlustusandjat, kes annab siis omakorda juhtnöörid edasise tegutsemise osas. 

Aga kui ülemine naaber uputab alumist, kuid temal ei ole sellist punkti kindlustuslepingus, et ta korvab alumise kahjud, ja alumisel naabril ei olegi kodu kindlustatud, mis siis saab?
Vaatamata sellele, kas kindlustus on või ei ole, vastutab ülemise korteri omanik tema kodust alguse saanud kahjude osas teiste isikute ees. See tähendab, et kahju saanud korteriomanik võib vastavalt küsida hüvitist kahju põhjustajalt. Kui kindlustust pole, tuleb need kahjud põhjustajal ise kinni maksta.
Sageli aga sellised vaidlused vaibuvad ja kannatanu remondib oma kodu oma ressurssidega. Kindlustuse abiga saab aga sellised kahjud kiirelt ja mugavalt likvideerida, ilma et peaks selle raha oma kogutud tagavaradest võtma.

Kui on nõnda, et alumisel naabril on kodukindlustus, aga ülemisel ehk uputajal ei ole, kes siis uputuse kahjud korvab?
Sellisel juhul võib kannatanu pöörduda oma kindlustusseltsi ja kui on valitud vastav kindlustuskaitse, hüvitab kindlustusandja kahjud.

Kui kodukindlustus on mõlemal korteril ja ülemisel ka selline punkt, et korvab alumise naabri uputamise, kes siis korvab kahju?
See punkt tähendab, et koduomanikul on valitud lepingusse ka vastutuskindlustus. Juhul kui nüüd ülemise korteri omaniku korterist saab alguse veeleke, mille käigus saab kahjustada ka alumise korteri viimistlus, korvaks sellise kahju kindlustusselts, sest koduomanik on olnud hoolikas ja lepingusse lisanud ka vastutuskindlustuse.

Kas remontija määrab kindlustus?
Tegelikult on see kõik läbirääkimiste küsimus ja remondifirma võib valida ka klient ise. Oluline on, et remondikalkulatsioon oleks kindlustusseltsiga kooskõlastatud. Kui kliendil kedagi valida pole või ta ei oska, saab Seesam soovitada remondi teostamiseks sobiva ettevõtte.

Kas korter taastatakse täpselt samasugusena, nagu see enne veeavariid oli või võib omanik näiteks paluda veest kahjustatud vaheseina üldse maha võtta?
Peale kahjujuhtumit vaadatakse kodu üle ja tehakse kalkulatsioon endise olukorra taastamiseks. See tähendab seda, et taastamisel kasutatakse tänapäevaseid materjale, töövahendeid ja töövõtteid. Eesmärk on, et koduomanik saaks oma igapäevaelu võimalikult kiirelt ja endistviisi jätkata. Hüvitis tasutaksegi vastavalt esialgse olukorra taastamise kalkulatsioonile. Kui koduomanik soovib seina maha võtta, siis ta võib seda teha. Kindlustusselts aga lähtub hüvitamisel esialgsest kalkulatsioonist.

Kui palju maksab näiteks aastas ühe Mustamäe kolmetoalise korteri kindlustamine?
Oletame siis, et tegu on 63ruutmeetrise korteriga, mis asub hoones, mida on viimase 15 aasta jooksul renoveeritud. Sellisel juhul oleks kõige laiema paketi puhul kindlustuse kuumakse 9 eurot. See hind hõlmab nii kodu kui ka seal asuva vara kindlustust. Kui aga valida põhiriskide kindlustus ehk tulekahju, tormi, vandalismi ja varguse ning veelekke risk, on kuumakse 7 eurot.
Kui nüüd lisada nendele pakettidele ka vastutuskindlustus, suureneb makse ligikaudu ühe euro võrra kuus.

Palun seletage lahti, mida tähendab vastutuskindlustus.
Vastutuskindlustuse olemasolu korral aitab kindlustusselts hüvitada kolmandatele isikutele ja nende varale põhjustatud kahjud.
See tähendab, et kui minu korterist saab alguse veekahju, näiteks puruneb pesumasina liitmik ja selle tõttu saavad kannatada alumiste korterite siseviimistlused ja vara, on kannatanutel seaduse silmis õigus põhjustajalt remondikulud välja nõuda. Kui kindlustuslepingule on lisatud ka vastutuskindlustus (üldiselt on see eraldi reana poliisil välja toodud), siis aitab sellise kahju kannatanule hüvitada kindlustusselts ja põhjustaja ei pea oma kukrut kergendama. Levinum kahju on veekahju, aga võib ette tulla ka tulekahjusid ja ka plahvatusi, mille läbi naabrite kodud kannatada võivad saada.

Mis maksab ühe 1960. või 70ndatel ehitatud maja kindlustamine?
Kui valida põhiriskide kindlustus, see tähendab, et kindlustuskaitse all on kõik peamised riskid, tulekahju, tormi, vandalismi ja varguse ning veelekke risk, ja kindlustatud on maja ja seal asuv kodune vara, on kindlustusmakse keskmiselt 16 eurot kuus. Juhul kui koduomanik on maja renoveerinud, see tähendab hoolitsenud maja hea käekäigu eest, võib makse minna soodsamaks.
Kui aga panna need maksed kahjujuhtumite võtmesse, siis keskmine veelekke kahju on umbes 2000 eurot. Seega kindlustusmaksed ei jõua isegi mitme aastaga sellisesse suurusjärku, kui võivad olla kulutused kahjude likvideerimiseks.

Kui levinud on korteri sisustuse kindlustamine ja kui palju tuleb seda pärast vargusi hüvitada?
Selleks et kindlustuskaitse oleks terviklik, tuleks lisada oma korteri kindlustusele ka koduse vara kindlustus. Pahatihti peame siiski tõdema, et kindlustatud on küll korter, aga seal asuv vara on jäetud kindlustamata. Koduse varana on kindlustatavad kõik esemed kodus. Olgu selleks siis mööbel, kodumasinad, kodutehnika, aga ka riided, nõud, raamatud jmt. Arvatakse, et kodu ohustabki kõige enam vargus. Jah, varguste arv on sage, kuid kahjusummad ei ole üldjuhul väga suured. Siiski jääb keskmine varguse kahju üle 600 euro, sest varguse käigus lõhutakse lisaks ära viidud esemetele ka uksi ja aknaid. Ka nende parandamise hüvitaks kindlustusselts.
Kodune vara ei saa kannatada ainult varguste käigus, ka lihtne torustiku leke võib kasutamiskõlbmatuks muuta vaibad ja mööbli. Tulekahju korral aga võib hävida kõik, seega peaks kindlasti arvestama, et kodune vara oleks kindlustatud piisava summa ulatuses. Seesam on selle osa lihtsaks teinud ja teinud need arvutused vastavalt kodu suurusele.

Küllalt levinud on ka skeptiline suhtumine, et mis ma sest kodust ikka kindlustan, niikuinii kahju ei hüvitata.
See hirm on küll alusetu. Näiteks Seesam hüvitas möödunud aastal koguni 96% oma klientide kahjudest.
Oluline on teada, et kindlustusjuhtumiks loetakse vaid ootamatud ja ettenägematud õnnetusjuhtumid, mistõttu näiteks kindlustus ei hüvita roostetanud toru, hallituse või katuselt lükkamata jäänud lume tõttu tekkinud kahju. Seega peab iga inimene oma vara kaitseks ka ise sellega hoolikalt ringi käima – kontrollima tehnosüsteemide ja hoone seisukorda, vajadusel tegema hooldusremonti.

Seega, kui korteris on 1970. aastate torustik ja tekib veeavarii, siis on hüvituse saamine kahtlane?
Ei, seda kindlasti mitte. Oleme oma tootega välja pakkunud lahenduse, kus roostetanud toru vahetust küll ei hüvitata, aga hüvitatakse nn edasine kahju. See tähendab, et üldjuhul saavad kahjustada põrandad, vaip ja mööbel ning nende vahetuse ja taastamise me ka hüvitame. Vana toru enda vahetus jääb koduomaniku kanda, see aga moodustab üldjuhul väga väikese osa kahjust.
Veel tuleb silmas pidada, et hooldusremonti teeksid oma ala spetsialistid, sest näiteks valesti paigaldatud korstnast või elektrijuhtmetest võib alguse saada suurem õnnetus ning üldiselt ei hüvita kindlustusandjad vigasest tööst tingitud kahjusid.
Kui vara omanik hoolib oma varast ja teeb omalt poolt kõik selle säilimise nimel, siis sujub õnnetuse korral ka kindlustusega suhtlemine ladusalt.

Seega peavad maja kütte- ja elektrisüsteemide kohta olema mingid dokumendid, kus spetsialistid kinnitavad, et need on korras?
Me eeldame, et koduomanikud käituvad vastavalt seadustele ja näiteks korstnapühkija käib nende kodus olevaid süsteeme kontrollimas vähemalt korra viie aasta jooksul.
Üldiselt teevad meie spetsialistid juba kindlustamise hetkel palju tööd ära ja seetõttu selliseid vaidlusi meil ka palju ette ei tule. See tähendab, et kindlustamise hetkel oleks hea, kui klient on meile heaks partneriks ja vastaks kõikidele küsimustele, mida temalt küsitakse. Sellise suhtlemisega tagatakse see, et kahju hetkel sujub kõik libedalt.

Kuidas kindlustusega koostööd teha, et pärast ei tekiks arusaamatusi?
Arvamus, et kindlustus nagunii kahju ei hüvita, algab juba sellest, kui koduomanik pole oma tegelikke soove ja vajadusi kindlustuse osas selgeks teinud. Soovitakse kiiresti, mugavalt ja võimalikult odavalt kindlustus sõlmida, kuid kitsama kaitsega odavam pakett tähendab ka endale aru andmist, mida selle eest saadakse.
Kindlasti tasuks üle kontrollida, kas kindlustatud on nii eramu/korter kui ka kodune vara, samuti vastutuskindlustus.
Neil, kel kodu juba on kindlustatud, tasuks kindlasti kontrollida kindlustuse kehtivust ning pidada meeles, millise kindlustusandja juures kodukindlustus sõlmitud on.
Vähemalt kord aastas tuleks vaadata üle kindlustusele esitatud andmed. Võib-olla on vahepeal kodu renoveeritud, tehtud juurdeehitust, lisatud valvesüsteeme või on lisandunud kodust vara. Kui plaanitakse alustada suuremahulisi ehitustöid, siis võiks sellest teavitada kindlasti oma kindlustusseltsi.
Selline info jagamine annab võimaluse läbi arutada olemasolevad tingimused ning väldib tulevikus arusaamatusi kahjude hüvitamisel. Samuti ei peaks muretsema selle pärast, nagu kindlustus kahjusid ei hüvitaks.

---------------------------

Kui teil on küsimusi kodu kindlustamisega
seoses, siis saatke need Elutark@delfi.ee ja Dagmar Gilden vastab neile.