Mis saab perekonna eluasemest abielu lahutamise järel

Näiteks kasutasid abikaasad Siim ja Laura ühise eluasemena Siimu pärandiks olevat korterit. Samas korteris elavad ka nende alaealised lapsed, kellest üks on alla aasta vanune. Siim ja Laura lahutasid abielu. Laura jääb koos lastega elama Siimu korterisse, Siim kolib ema juurde. Siim nõuab, et Laura vabastaks korteri, kuna ta tahab korteri ära müüa. Laural aga ei ole teist eluaset ja majanduslik olukord ei luba üürikorterisse kolida. Evi Hindpere kirjutab raamatus "Perekonnaõigus ja varasuhted“, kuidas siis toimida.

Abielu lahutamise korral peavad abikaasad kokku leppima ka eluaseme ja selle juurde kuuluvate tavalise sisustuse esemete edasises kasutamises. Kui abikaasad ei jõua kokkuleppele, lahendab vaidlused kohus kas koos abielu lahutamisega või iseseisva asjana.

Seaduse kohaselt võib kumbki abikaasa nõuda, et kohus määraks kindlaks kummagi abikaasa õigused ja kasutustingimused nimetatud esemete suhtes. Seejuures arvestab kohus eelkõige laste heaolu ja muid tähtsust omavaid asjaolusid.

Perekonna ühine eluase

Kui perekonna ühise eluasemena kasutatav eluruum on ühe abikaasa ainuomandis või ühe abikaasa ja kolmanda isiku kaasomandis, määrab kohus eluruumi teise abikaasa kasutusse ainult juhul, kui see on vajalik ebaõigluse vältimiseks. Sellisel juhul võib kohus määrata mõistliku tasu eluruumi kasutamise eest.

Näiteks kasutasid abikaasad Siim ja Laura ühise eluasemena Siimu pärandiks olevat korterit. Samas korteris elavad ka nende alaealised lapsed, kellest üks on alla aasta vanune.

Siim ja Laura lahutasid abielu. Laura jääb koos lastega elama Siimu korterisse, Siim kolib ema juurde. Siim nõuab, et Laura vabastaks korteri, kuna ta tahab korteri ära müüa. Laural aga ei ole teist eluaset ja majanduslik olukord ei luba üürikorterisse kolida.

Laura pöördub kohtusse ja palub lubada tal korteris elada kuni noorema lapse kolmeaastaseks saamiseni. Siis saab Laura panna lapse lasteaeda, asuda täiskohaga tööle ja üürida korteri.

Kohus otsustabki jätta korteri Laura kasutusse koos kohustusega maksta Siimule korteri kasutamise eest mõistlikku tasu.

Kui eluruum on kasutatav üürilepingu alusel, võib kohus määrata, et mõlema abikaasa sõlmitud üürilepingu täitmist jätkab üürnikuna üks abikaasadest või et ühe abikaasa sõlmitud üürilepingu pooleks üürnikuna saab lepingu sõlminud abikaasa asemel teine abikaasa.

Perekonna eluasemega seotud vara

Perekonna eluaseme tavalise sisustuse esemed, mis on abikaasade ühisomandis, jagab kohus abikaasa nõudel õiglaselt ja otstarbekohaselt.

Ese läheb üle selle abikaasa ainuomandisse, kellele kohus eseme määrab. Kohus võib kohustada seda abikaasat maksma teisele abikaasale eseme eest õiglast hüvitist.

Õiglane hüvitis on asja harilik väärtus vara jagamise aja seisuga.

Näiteks jõuavad lahutatud abikaasad Siim ja Laura kohtuliku kompromissini vara jagamise osas. Laurale jääb kogu korteri sisustus koos kohustusega maksta Siimule tema osa välja rahas.

Kui pooled ei oska vara väärtust hinnata, tellivad nad ekspertarvamuse.

Tavalise sisustuse ese, mille abikaasad on abielu jooksul ühises majapidamises kasutamiseks tasu eest omandanud, arvatakse abikaasade ühisomandisse, kui ei ole tõendatud ühe abikaasa ainuomandit selle eseme suhtes.

Näiteks on abikaasade Siimu ja Laura ühisomandis suur korter Kadriorus. Abikaasad on korteri sisustanud ühistest vahenditest, kuid kabinetis on Siimule vanaisalt annakuna saadud antiikne puhvet.

Kohtus jõuavad abikaasad kompromissile sisustusesemete jagamises, kuid tüliõunaks jääb antiikne puhvet. Laura taotleb kohtult, et puhvet müüdaks avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagataks nende vahel ära.

Siim tõendab kohtus, et tegemist on tema ainuomandis oleva esemega, ja palub kohtul jätta hinnaline mööbliese temale. Kohus teeb otsuse Siimu kasuks.

Evi Hindpere "Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni", Kinnisvarakool

http://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/perekonnaoigus-ja-varasuhted/