Millega puhastada haava ja kas peale panna plaaster või side?

 (4)
Haava sidumine
Haava sidumineFoto: Tiit Blaat

Soojal ajal teeme me aias ja õues palju töid ning kasvab ka väiksemate vigastuste oht. Ükskõik kui väike on tekkinud haav, tuleb see hästi puhastada, kasvõi puhta voolava veega. Kui haav on puhastatud, tuleb hoolitseda selle eest, et veri kinni jääks.Seejärel tuleb valida kas plaaster või side.

Südameapteegi farmatseut Tiiu-Maarja Kink annab nõu, kuidas saada hakkama väikeste haavadega arsti juurde minemata.

Haav tuleb nii hästi puhastada kui võimalik. Kui spetsiaalseid haavapuhastusvahendeid kodus pole, siis sobib ka puhas vesi. Loputage haava voolava vee all, siis saab sealt mustuse hästi välja uhtuda.
Apteekides on saadaval mitmesuguseid geele ja loputuslahuseid haavade puhastamiseks ja paranemise soodustamiseks. Vanast ajast on teada vesinikperoksiidlahus, aga tänapäeval soovitatakse vesiniku asemel teisi desinfitseerivaid vahendeid.

Kõigil võiks kodus varuks olla mingi desinfitseeriv haavapuhastusvahend kas aerosoolina või tavalise lahusena. Kink soovitab rohkem aerosooli, sest kui seda haavale pihustada, siis uhub haavast mustuse hästi välja.

Spetsiaalsete vahendite puudumise korral sobivad ka briljantroheline, joodilahus või helelilla kaaliumpermanganaadi lahus. Briljantroheline näiteks sobib mädastele haavadele ja villidele. Piirituse baasil tehtud lahuste kohta ütleb apteeker, et näiteks saialilletinktuuri võib kasutada, aga odekolonni pigem mitte, sest seal on lõhna- ja värvaineid sees. Parem siis juba puhastada haava lahjendatud viinaga.
„Briljantrohelist, joodi ning alkoholi baasil tehtud lahuseid ma siiski haavadele väga ei soovita, sest kuigi nad desinfitseerivad, nad ka kuivatavad haava ja siis on sel raskem paraneda,“ ütleb Kink. „Tasub ka meeles pidada, et haava peaks puhastama ja kuivatama marliga, mitte vatiga, sest vatt võib jätta haavasse ebemeid. Puhastada tuleb suunaga haavast väljapoole.“

Seotud lood:

Plaaster või side?
Kui haav on puhastatud, siis tuleb hoolitseda selle eest, et veri kinni jääks. Millal panna plaaster, millal side? Kinki sõnul sobib plaaster sellistele haavadele, kust palju verd ei tule, seevastu sidet tasub eelistada siis, kui verd tuleb rohkem. Et side kohe verest märjaks ei saaks, võiks sideme alla ka marlitampooni panna.
Sidet on parem panna ka sinna, kus plaaster hästi ei püsi, näiteks näpu otsa. Nii steriilseid kui mittesteriilseid sidemeid peaks igas kodus varuks olema.

Loe veel

Enne plaastri haavale asetamist laske haaval puhastusainest ära kuivada. Kui panna plaaster märjale nahale, siis ei taha see hästi püsida. Plaastri alla võib panna desinfitseerivat ja paranemist soodustavat salvi või kreemi, näiteks teepuuõliga geeli või dekspantenooli ja kloorheksidiini sisaldavat kreemi.

Haavale sobivad ka taruvaigust, astelpajust ja saialillest valmistatud preparaadid, neid võib kasutada nii õlina kui salvina, puhastamiseks tinktuurina. Kui on sügavam haav, siis ei tasu õli panna, vaid tuleb kasutada tinktuuri või loputuslahuseid.

Kui on põhjust oletada, et mustust võis haava jääda, siis on hea panna peale hõbedat sisaldav plaaster, kuna see on desinfitseeriva, mikroobivastase toimega.

Silikoonplaastrid sobivad hästi villidele või hõõrdunud kohtadele. See plaaster leevendab valu, parandab haava ja takistab mustuse pääsemist haava. Peal tuleb plaastrit hoida seni, kuni püsib. Neid on ka veekindlaid.
Ka tavalistest plaastritest on osa veekindlad, osa mitte. Mõlemaid võiks koduses ravimikapis varuks olla. Veekindlat soovitab Kink kasutada vaid siis, kui on palju veega kokkupuutumist, näiteks nõusid pestes või ujudes. Muul ajal peaks eelistama mitteveekindlat, sest see laseb paremini õhku läbi, haav saab paremini „hingata“ ja paraneb kiiremini.

Mitteveritsevatele haavadele võib panna haavaliimi, mis moodustab haava pinnale õhukese õhku läbilaskva, kuid veekindla kihi, mis kaitseb haava mustuse ja vee eest ning kiirendab paranemist. Seda võib kasutada väiksemate haavade puhul, mis ei taha hästi paraneda, näiteks näppude peal, mis puutuvad kogu aeg veega kokku. Ka on liimist abi, kui lõikehaav kipub lahti minema, sest liim hoiab haava paremini koos kui plaaster.

Erilist tähelepanu nõuavad haavad, mis on tekkinud mullatöödel. Mullast võib saada teetanuse, sest seal (ka sõnnikus või kõdus) võib olla teetanust põhjustavaid baktereid. Teetanuse vastu kaitseb vaktsineerimine. Kui eelmisest vaktsineerimisest on möödas üle 5–7 aasta, siis tuleb 48 tunni jooksul pärast haava ja mulla kokkupuudet pöörduda perearsti poole ja lasta ennast uuesti vaktsineerida. Teetanust tuleb ette väga harva, aga see on raske haigus, mistõttu on parem karta kui kahetseda.

Isegi pisikeste haavade korral peaks aiatöid tegema kummikinnastes või vähemalt olgu haaval plaaster tihedalt peal. Haav ei tohi mullaga kokku puutuda.

Üks sage suvine trauma on klaasikillu otsa astumine, eriti juhtub seda rannas. Sel puhul soovitab Kink arsti juurde minna. Kunagi ei tea, kui sügavale see kild on tunginud ja kui suur see on, pealegi võib siis, kui seda ise välja võtta, osa killust sisse jääda.

Põletused
Kõigi põletuste, sealhulgas päikesepõletuse esimene vastuabinõu on jahutamine. Apteegis on selleks otstarbeks teepuuõli ja vett või aaloet sisaldavaid geele. Enne põletatud kohale panemist võib geeli natuke külmkapis hoida, siis on jahutav efekt veel suurem.
Päikesepõletuse järel tuleb palju juua, et organismis ei tekiks vedelikupuudust, ja viibida jahedas ruumis. Kindlasti ei tohi kohe uuesti päikese kätte minna. Päikesepõletus paraneb kolm-neli päeva, seni peab päikest vältima. Lõunasse reisides hoolitsege selle eest, et kohe esimesel päeval ennast ära ei kõrvetaks, muidu peategi suure osa oma nädalasest soojamaareisist varjus püsima.

Kui spetsiaalset põletusvastast geeli käepärast pole, siis aitab ka külmas vees jahutatud rätiku asetamine põlenud kohale. Jääkuubikuid võib kasutada vaid siis, kui need pannakse nahale rätiku sees, mitte vahetult nahale, sest muidu tekib põletusele lisaks ka külmakahjustus.
„Väga visalt taandub müüt, et hapukoor aitab päikesepõletuse korral. Ei aita. Hapukoore mõju seisneb vaid selles, et see on külm. Tegelikult võib see rohkem kahju kui kasu teha, sest ummistab poorid ära, nahk ei saa hingata, ja põletamisel alanud protsess käib nahas edasi. Samal põhjusel ei soovita ma päikesepõletuse korral kasutada ka pantenooli,“ ütleb apteeker.

Teiste põletuste korral on vaja asetada põlenud koht 10–20 minutiks jaheda vee alla. Võimalikult ruttu tuleks peale panna teepuuõli baasil tehtud põletusvastast geeli, mis jahutab, vähendab valu ning on antiseptiline. Suurema põletuse korral on vaja minna arsti juurde, eriti siis, kui põletus on lapsel.

******************************************
Pöörduge arsti poole, kui:
- haav on sügav, vigastatud on närvid või sügavamad veresooned;
- kui haavas on mustust või võõrkehasid (nt klaasikild, nael);
- kui verevool ei jää kinni;
- kui haav on sellises kohas, et võib jääda nähtav arm (näiteks näos), sest siis on ehk vaja õmmelda;
- kui haav on suur ja sügav ning haava servad on teineteisest eemal;
- kõigi loomadega seotud vigastuste korral, eriti siis, kui on tegemist metsloomaga;
- kui haava seisund halveneb paar päeva pärast tekkimist: on põletikuline, märgunud, valutab, ümbrus punetab rohkem kui sõrmelaiuselt, on tekkinud palavik;
- haav ei parane.

Elukiri

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare