Ka külmal ajal vajab nahk kerget koorimist, toitvaid ja niisutavaid maske, huulesalvi või -palsamit, kätekreemi ning niisutavat ja toitvat ilukreemi. Nii hoiate oma naha talv läbi sileda ja pehme.
Kauplustes nahahooldusvahendeid valides katsuge vältida liiga suure õlisisaldusega tooteid, mis on mõeldud (tugevalt) rasusele nahale. Vananev nahk on juba olemuselt kuivapoolne, seega valige tooted, mis sisaldavad pigem looduslikke ekstrakte, nagu aaloe ja kummel. Hästi sobivad ka mee-ekstraktiga hooldusvahendid.

Tihti võib tekkida küsimus, mida valida, kui soovite kasutada näiteks lisaks päeva- ja öökreemile ka kortsudevastast kreemi. Pigem valige vananemisvastane toode, mis ühtlasi ka niisutab. Muuseas, kui plaanite uut toodet soetada, pole paha esmalt küsida kauplusest testrit. Nii saate teada, kas toote koostis ja struktuur teie nahaga üldse kokku sobib.

Kreeme nahale kandes ei tee paha endale teha ka väike näomassaaž. See väike toiming teeb talvisel ajal palju head: aktiveerib vereringet ja hoiab näolihased plastilised. Seda võib praktiseerida eriti siis, kui ilm on olnud väga külm ning rõske.

Näomaskid

Talvisel ajal on head soojendavad maskid. Kandke mask puhastatud näole ning laske 15–20 (vastavalt õpetusele) näol seista. Mõne minuti pärast tunnete, kuidas nahk maski toime tõttu õrnalt soojeneb. Kui maski eemaldate või maha loputate, on näonahk taas „üles soojendatud“ ja külma ilma jaoks tugevam. Maski soovitatakse talvel teha kord nädalas. Kui plaanite sauna minna, ärge tehke maski samal päeval.

Kord nädalas soovitatakse näonahka talvelgi koorida, et eemaldada surnud naharakud. Kui suvisel ajal võib koorida kaks korda nädalas, siis talvel tuleks seda teha kord nädalas. Kooriv kreem peaks olema võimalikult maheda toimega.

Õrnad kohad näos on huuled ja silmaümbrus. Huultele võiks panna huulekreemi, mis kiirelt imbub, aga kui teil on rikkalik niisutav päevakreem, võite ka seda õrnalt huultele tupsutada. Spetsiaalsed huuletooted annavad huultele kaitse, mis väldib naha lõhenemist. Silmaümbruse kaitse puhul kehtib sama reegel mis päevakreemi puhul: silmaümbrusekreem olgu niisutav ja SPF-kaitsega.

Kodused nipid

Kui poelettidel saadaolevale ja pakutavale on soov lisaks proovida koduseid ja naturaalseid aineid, saab ka talvisel ajal palju ära teha.

Õlid

Kõiki õlisid soovitatakse kanda õrnalt veidi niiskele puhtale nahale ja oodata, kuni õli nahka imendub. Õlidest võiks koduses arsenalis leiduda argaaniaõli, mida peetakse üheks efektiivsemaks iluseerumiks. Argaaniaõli koostis on võrreldes teiste õlidega kerge, see sisaldab ohtralt vitamiine ning rasvhappeid, mis omakorda taastavad naha nooruslikkuse ja sära. Seda õli on peetud ka üheks tõhusaks looduslikuks vananemisvastaseks vahendiks, mis sobib igale nahatüübile.

Krooniliselt kuiva naha puhul on hea kasutada kookosõli, eriti siis, kui tavakreemide vastu on väike tundlikkus ja külmal ajal nahk punetama kipub. Kookosõli heade omaduste hulka kuulub ka sügavniisutav toime ning kui harrastate näomassaaži, mida eelpool soovitasime, on kookosõli selleks protseduuriks ideaalne.

Kibuvitsaõli peetakse samuti heaks naha tervise tagajaks ja vananemisvastaseks vahendiks, külmal ajal vähendab see aga näiteks ka punetusi ja nahaärritusi, lisaks kuivustki.
Tumedal kaamoseajal kipub näonahk lisaks kõigele muule tuhmiks muutuma. Väga hea toitva ja ergutava laengu annab vaarikaseemneõli, mis sisaldab vajalikke vitamiine ja rasvhappeid. Olles ühtlasi ka põletikuvastase toimega, annab see nahale hea annuse tugevust ja vastupidavust. Efektne on veel marulaõli, millel on samuti toitev, tugevdav ja vananemisvastane toime, samuti annab see õli toonust juurde naha elastsusele. Lõõgastav mandliõli hoiab naha niiskustasakaalu kontrolli all ning aitab vältida kestendust ja kuivusest tingitud kihelust.

Maskid

Külmaga tekkiva nahapunetuse vastu võib abi saada looduslikest ainetest. Ennetamaks kortsude teket ja/või näole tekkivat punetust, segage kokku sügavniisutav ja toitev mask. Selleks pressige keskmise suurusega laimi (või sidruni) mahl anumasse, lisage umbes neli supilusikatäit maitsestamata jogurtit ja 250 grammi kooritud kurki. Asetage see kõik blenderisse. Hoidke segu nahal 20 minutit, seejärel loputage maha.

Talviseks toitvaks maskiks sobib hästi ära kasutada mee ja kaerahelveste häid omadusi. Selleks segage kokku lusikatäis kaerahelbeid, 3 sl vedelat mett, tilk sidrunit või sidrunikontsentraati, 2–3 tl õunasiirupit või -mahla (selle asemel sobib ka samas koguses maitsestamata jogurt). Segage kõik ained kokku ning hoidke näol 15 minutit kuni maski kuivamiseni. Seejärel loputage mask maha ja laske näol loomulikult kuivada (ei soovitata froteerätikuga kuivatada, sest see võib äsja puhastatud nahka liiga ärritada).

Meega kõrvitsamaski on sama lihtne teha: selle jaoks sobib toore kõrvitsa sisu, et aga paljudel on kõrvits ka sisse tehtud, siis võtke 2 sl jagu kõrvitsakuubikuid ning peenestage need ära. Seejärel lisage segule 1–2 tl vedelat mett, 1 sl piima ja kaneelipipart. Piim võib olla ka kergelt leige. Segage, kuni tekib mass. Seejärel asetage mass 15–20 minutiks näole. Loputage mask maha toasooja veega.

Maske saab kodus kindlasti nuputada veel palju ja aineid kokku segades ei ole erilist ohtu, et tekiks vastureaktsioon. Alati võib kasutada mett, sidrunit ja kaerahelbeid ning kombineerida neid puuviljadega. Ärgem aga unustagem üht: olgu maskid kui rikkalikud tahes, õige menüü on see, mis aasta läbi peaks meie tervist ja ilu toetama.

Kasulik teada:
Tugeva pakasega ärge peske nägu vee ega seebiga. Kasutage puhastuspiima või (kuiva naha puhul) tihkema konsistentsiga kreemitaolist puhastusvahendit. Järelpuhastuseks sobib alkoholivaba toonik.

Hommikul on jahe dušš parem kui kuum. Kuum vesi eemaldab nahapinnalt loomuliku rasu, mistõttu nahk muutub külmakartlikuks.

Vältige kangeid koorimiskreeme, asendage need vähemaktiivsete ja pehmetoimelistega. Kodustes tingimustes võib koorimiseks kasutada suhkrustatud mett, kamajahu ja hapukoore segu ning suhkru ja taimeõli segu.

Öökreem olgu rasva- ja vitamiinirikas ning ohtralt niisutav.

Kaitske käsi külma eest, kandes villase või karusnahkse voodriga kindaid.

Pärast pesemist kuivatage käsi hoolikalt, et nad ei jääks niiskeks. Kasutage nahka pehmendavat kätekreemi järjekindlalt.

Enne pakase kätte minekut seisatage hetkeks välisuksel ja katke nägu kätega. Nii harjub nahk paremini temperatuurierinevustega.

Kasutage pidevalt huulepalsamit või -salvi, sest huuled on külma suhtes eriti tundlikud.

Duši all olles või vannis kümmeldes koorige kogu keha. Nii paraneb ainevahetus ja verevarustus,

Nahk muutub siledamaks ja pehmemaks. Müügil on dušigeelid, millel on ka nahka kooriv toime.

Külmas, kuid päikesepaistelises paigas suusatades kasutage eriotstarbelist päikesekaitsekreemi. Suviseks kasutamiseks mõeldud päikesekreemid ei sobi. Kui koju jõuate, eemaldage kohe kaitsekreem ja kandke näole niisutav hoolduskreem.

Talisporti tehes püüdke võimalikult vähe kasutada jumestusvahendeid.

Pakase käest tuppa tulles ärge istuge kohe kaminatule paistele. Väga järsk temperatuurimuutus on nahale kahjulik.

Püüdke magada jahedas, sest soojas toas magamine võib põhjustada vedelikupeetust, mille tagajärjel tekivad tursed silmade ümbruses.

Kasutage õhuniisutajat või katke ööseks radiaatorid märgade käterättidega. Veenõu asetamine radiaatori kõrvale vähendab ka õhukuivust.

Ülitundliku naha puhul kasutage talvel apteegikosmeetikat.

Kord nädalas tehke nahka niisutavaid, toitvaid ja pehmendavaid maske. Talveperioodil ei soovitata teha vereringet tugevalt stimuleerivaid maske.

Naha tervis sõltub suurel määral meie organismi üldseisundist. Seega pole ka talveperioodil üleliigne meenutada korraliku puhkuse, hea une, küllaldase liikumise ja õige toitumise tähtsust välimusele.

Allikas: Inna Tarmak
Elukiri, november 2013