Sten oli aga loomult muretu ja elukutselt n-ö vabatahtlik, kes panustas tööl nii palju, kui parasjagu soovis. Tema tegi juhutöid ning midagi päris kindlat teda ei köitnudki. Üks kuu siin, teine seal, tema oli sellise tööeluga rahul. Sten ei olnud aga mees päris tühjade kätega - tal oli Tallinna kesklinnas kolmetoaline vanamoodsa välimusega korter, mille vanavanemad olid talle pärandanud.
Selles korteris noored oma ühist elu alustasidki.
Pärast kolimist Steni korterisse otsustas Annika renoveerida vanamoodsa korteri modernseks armupesaks. Stenil ei jäänud muud üle kui Annika ambitsioonikate plaanidega nõustuda ning lonkida nädalavahetustel naise kannul ehituspoodides.