Suhte algus oli väga ilus ja Viktor tundis ennast õnneliku ja väärtuslikuna. Irina oli välimuselt kaunis, aga Viktor nägi kohe, et tema hammaste olukord on kohutav. Puuduvad hambad häirisid Viktorit aina rohkem.

Muidu väga ilus naisterahvas ei julgenud eriti suud lahti teha ja oli juba harjunud kinnise suuga rääkima. Naeratamist ei saanud naine endale lubada.

Irina põhjendas olukorda omal ajal saamata jäänud hambaraviga. Lihtsalt aastaid polnud selleks raha olnud. Lisaks pidid suguvõsas olema ka sünnipäraselt viletsad hambad.

„Arvan, et kui ta oleks mulle kohe naeratanud, oleksin ma ehmatanud ja eemale astunud ja me poleks kunagi lähemalt tuttavaks saanud,” arvab mees.
Viktorit häiris armastatud naise suu olukord sedavõrd, et ta lubas katta kõik kulud, peaasi, et Irina saaks oma naeratuse tagasi.

„Ma teadsin väga hästi, mis see maksma läheb, aga ma ei löönud risti ette. Tundsin, et saan head teha ja see mõjub paremini ka meie suhtele, sest peaaegu hambutu naisega suudlemine ei ole kõige romantilisem,” tunnistab Viktor.

„Umbes aastaga sai Irina oma naeratuse tagasi ning tundis ennast julgemana ja ilusamana. Tundis end taas naisena, nagu ta ise ütles. Ta oli väga õnnelik,” meenutab Viktor. „Üsna pea pärast hammaste suhu saamist hakkas Irina pidevalt tüli norima, siia pakkis oma asjad ja ütles, et ta ei armasta mind. Ukse peal veel naeratas kohtlaselt.”

„Olen püüdnud temaga kontakti saada ja nõuda vähemalt osa rahast tagasi, aga mingit kasu sellest ei ole olnud. Sain hoopis mõned ähvardavad sõnumit, et jätku ma ahistamine. Et kui ma teda rahule ei jäta, siis tuleb mul endale ka uued hambad suhu osta. Põhimõtteliselt on tegemist pettusega, aga avaldust selle kohta teha ilmselt ei saa ja kui saakski, siis ilmselt menetlema seda keegi ei hakkaks, sest ise olin loll.” Viktor lisab, et lugu on valus, aga ka õpetlik: „Enne, kui kellelegi hambad suhu ostad, tee leping. Usaldada ei või tänapäeval ikka mitte kedagi. Ta lihtalt kasutas mind ära!” on mees nördinud.

Viktor arvab, et ilmselt ei olnud see naisel algusest peale nii planeeritud, aga kui naeratus oli suus, tundis ta end nii ilusa ja enesekndlana, et tekkis “mina-ise-otsustan”suhtumine. Viktor võrdleb, et alguses oli Irina alandlik nagu peksa saanud koerapoeg. „Ma ei tundnud teda pärast enam äragi.

Võimalik, et kui ta oleks hambutu, oleksime me ikka veel koos,” kahetseb Viktor luhta läinud investeeringut. „Kaotasin säästud ja kaotasin armastus.”