Küsimusi ja vastuseid jalaseene kohta



Küsimusi ja vastuseid jalaseene kohta
Pexels.com

Seentele meeldib olla soojas ja niiskes keskkonnas ja sealt inimesed jalaseene nakkuse ka saavad. Katkine nahk lisab nakatumise riski. Üldkasutatavates pesemisruumides tuleb kanda jalatseid. Ka vannitoa vaipa tuleb aeg-ajalt kuuma veega pesta ja õhu käes kuivatada.

1. Mis põhjustab jalaseent?
Jalaseent tekitavad seened, mida nimetatakse dermatofüütideks. Peamine haigustekitaja on dermatofüüt Trichophyton rubrum. Nakkus levib inimeselt inimesele.

2. Kust võib saada nakkuse?
Seentele meeldib niiskus ja soojus, näiteks pesemisruumid ja ujulad. Nakkuse võib saada igalt poolt, kus inimesed käivad paljajalu ning kus väljaravimata seenega jalg on liikunud: spordisaalidest, riietusruumidest jne. Kuumas saunas seevastu seen ennast hästi ei tunne.
Seen võib levida ka kummikute ja kunstnahast jalatsite kandmisel, sest seal jalg higistab ja õhk ei liigu.

3. Kui levinud jalaseen on?
Keskmiselt üks inimene kümnest saab elu jooksul jalaseene. See kiusab mehi rohkem kui naisi. Noore inimese jalaseen paraneb kiiremini kui vanal. Lastel esineb seennakkust äärmiselt harva.

4. Kuidas saada aru, et tegemist on jalaseenega?
Tavaliselt tuleb jalaseen neljanda ja viienda varba vahele. See võib tulla ka jalataldadele, kus tekitab paksu naha. Seenega nakatunud nahk punetab ja ketendab ning on aldis haavanditele. Sageli on jalanahk haudunud, samamoodi nagu käed peale pikemat nõudepesu. Varsti hakkab nahk sügelema, ning sügelus võib olla nii tugev, et ei lase öösel magada. Nakatumise alguses ei ole enamasti mingeid sümptomeid.

Seotud lood:

5. Kas seen võib levida ka mujale?
Varvaste vahelt võib seen levida jalataldadele. Kui jalgu sügada, siis võib sõrmedega seent edasi kanda, meestel läheb see sageli kubemevoltidesse. Ravimata jalaseen võib edasi minna küüntele. Seenega nakatunud küüned muutuvad paksuks ja kollaseks ning küünt on raske lõigata.
Seen vigastab nahka, ja vigastunud nahk on nagu lahtine värav igasugustele bakteritele, mis võivad põhjustada eluohtlikke põletikke, näiteks roosi. Roos ehk erüsiipel on kiiresti kulgev naha ja nahaaluse koe äge põletik, mis tekib haigust põhjustavate mikroobide sattumisel lümfiteedesse ning mida iseloomustab punetav nahalööve ja kõrge palavik. Roospõletikku haigestunud vajavad alati haiglaravi.

Veel küsimusi ja vastuseid saab lugeda siit:

Loe veel

https://kodus.ee/artikkel/10-kusimust-ja-vastust-jalaseene-kohta-just-sinna-kohta-tuleb-jalaseen

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare