Kuldses keskeas on veidi suurenenud kehakaal ka meditsiiniliselt õigustatud

 (19)
Kaalumuutuse põhjused on erinevad.
Foto: Ilmar Saabas

Kaalumuutused on üks osa vanemaks saamisest ja selle põhjused on erinevad. Ainevahetus aeglustub, hormonaalsed muutused aga võivad suurendada söögiisu, liikumisharjumused ja teised eluviisid muutuvad kas sotsiaalsete või terviseprobleemide tõttu… Kas üksindusest, eluraskustest või muudest asjaoludest tingituna võib inimesel olla stress, mille tulemusena ta kas sööb rohkem kui tavaliselt või teise äärmusena ei söö üldse.

Ülekaal ei ole rasvumine

Vana tõde on, et inimesed, kellel lisaks kontidele ja nahale ka väheke liha luudel, püsivad kauem siledad. Nende nahk ei näita iga väikese kortsukese lisandumist nii kiirelt välja kui kõhnema inimese oma.

Tegelikult on kuldses keskeas veidi suurenenud kehakaal ka meditsiiniliselt õigustatud. Vanema inimese normaalseks kehamassiindeksiks peetakse 25–30, samas noorematel tähistab see arv juba kerget ülekaalu. Loomulikult tuleb teha vahet väikesel ülekaalul ja rasvumisel, sest viimase puhul on tegu tõsise terviseohuga ning selle puhul võiks katsuda kaaluprobleemidele lahendust ja abi leida.

Loetelu haigustest, mis saavad alguse valest toitumisest ja ebatervislikest eluviisidest, on pikk. Ülekaal toob kaasa südame- ja veresoonkonnaprobleemid, liigesehaigused, suurenenud II tüübi diabeedi riski, aga ka pahaloomuliste kasvajate riski. Samas alakaal ja viletsad eluviisid võivad samuti põhjustada nii diabeeti, luu- ja lihaskonna haigusi, sealhulgas luuhõrenemist, kui ka muid haigusi. Seega on ilmselge, et kui kehakaal on üht- või teistpidi paigast ära, tasub olla valvel.
Kehakaal on tegelikult väga individuaalne teema.

Seotud lood:

See on otseselt seotud luustruktuuri, kehakuju ja pärilikkusega. On inimesi, kes kalduvad igasugustele dieetidele vaatamata kergele tüsedusele. Teised on muidu kenasti vormis, aga kõhule koguneb ikka ujumisrõngas – meedikute keeli vistseraalne rasv, mis südametegevusele eriti ohtlik. Kolmandad suudavad pihale tekkivat rasvakihti vältida, aga on sellega hästi varustatud puusa- või reiepiirkonnas. Kaasaantu vastu pole mõtet võidelda, rahvasuugi ütleb: „Lahja lehm ei ole veel habras kits!“ Ettevaatlikuks peaksid tegema muutused.

Muutused teevad ettevaatlikuks

Loe veel


Kui söögiisu järsku märkimisväärselt suureneb või väheneb, tuleks minna tervisekontrolli. See võib olla ajutisest meeleolumuutusest tingitud, kuid samas võib see olla märk ka tõsisest stressist. Niisugusel juhul on vaja ravida põhjust, mitte ainult sümptomeid, ehk teisisõnu: kui muredele lahendus leidub, paraneb/väheneb ka söögiisu. Kui stressisöömine on kestnud aastaid, võib kehakaal olla muidugi juba märkimisväärselt tõusnud, mistõttu on õigel teel need, kes ka väikestele muutustele tähelepanu pööravad. Sageli piisab esimeste ohusignaalide saamiseks oma sisehääle kuulamisest.

Aga söögiisu suurenemine võib viidata ka kilpnäärmeprobleemidele ning hormonaalsetele häiretele, vähenemine aga näiteks kasvajatele. Muidugi ei maksa enne arstiga konsulteerimist paanikasse sattuda. Vanemas eas võivad söögiisu vähenemine ja kaalulangus tekkida ka sellepärast, et toit ei maitse enam nii hästi: maitse- ja lõhnameel on muutunud nõrgemaks ning toit sõna otseses mõttes ei isuta. Ka võivad söögiisu kõikumised – aga ka meeleolumuutused ja sellest tulenevad söömisprobleemid – olla mitmesuguste ravimite kõrvalnähtus.

Samas pole saladus, et vanemad inimesed on sageli maiad. Isegi need, kellel nooremana pole magusasoolikat eriti olnudki, tunnevad nüüd rõõmu sefiirist ja kreemitordist ning panevad võileivale meeleldi suure kihi võid – rasvase peki alla.

Liikumine toob tervise

Sellist rammusat toitumist saavad endale lubada siiski need, kes selle energia ka kenasti ära kulutavad. Kui tervis võimaldab aktiivne olla, sobivad vanematele inimestele hästi aeroobsed tegevused: jalutamine, orienteerumine, ujumine ning vesiaeroobika ja -võimlemise liigid. Kui liigesed lubavad, siis ka rattasõit. Kõige parem moodus oma keha ja selle kaal töökorras hoida ongi igapäevaselt aktiivne olla. Mitte nii, et kolm päeva mööduvad teleka ees sohval ja siis neljandal tehakse väheke sporti – lihased ja liigesed tahavad pidevat liikumist ja liigutamist. Muidugi võib nõu pidada perearstiga, mõni tegevus võib ju olla vastunäidustatud tervislikel põhjustel.

Liigutamisega on üldiselt nii, et algus tundub raske, aga kui hoog juba sees, toodab keha heaoluensüüme ehk endorfiine, mis omakorda liigutama ärgitavad. Isegi need, kellel kehakaaluga probleeme pole, peaksid end liigutama, et lihased püsiksid trimmis ning toonus jätkuvalt hea. Aktiivse eluviisiga inimene on rõõmsameelsem ja jõuab rohkem kui see, kes kodus konutab!
Kui aga on soov kaalu toitumisega kontrollida, võiks ikkagi arstiga konsulteerida. Sest, nagu öeldud, võivad ala- või ülekaalu põhjused olla psühholoogilist laadi ning sel juhul tuleb ravida häda algallikat, mitte sümptomit.

Keeruline kaalutõus

Need, kes kehakaalu tõsta soovivad, võtku teadmiseks, et kaalutõusu on palju raskem saavutada kui selle langust. Kõlab kummaliselt. Kui mure on näiteks selles, et toit ei maitse või ei isuta, siis on inimesel suhteliselt ükskõik ka kõigist hõrgutistest.

Arstid soovitavad vanemaealistel toitu julgelt tugevamini maitsestada kui noorematel – peaasi, et inimene siiski vajalikud toitained ja energia kätte saaks. Kindlasti võiks olla menüüs igasugust tervislikku ja valgurohket näkitsemist: pähkleid, seemneid, kuivatatud puuvilju, rosinaid. Ka värsked puuviljad ja marjad teevad isu ning soodustavad ainevahetust, seega võib neid – õunu, ploome, pirne – võimaluse korral julgelt süüa.

Söömisest peaks kujundama igapäevase harjumuse. Iga päev peaks olema sellega seotud kindel rituaal: toiduvalmistamine, lauakatmine ja siis lõpuks söömine. Paljud üksikud söövad ebatervislikult ja ebaregulaarselt, sest et nad ei ole harjunud ainult endale süüa tegema. Sellega on tegelikult sama lugu kui liigutamisega: vaja on stardist minema saada. Kui aga endale iga päev maitsva roa valmistamine harjumuseks saab, ei kujuta elu ilma selleta enam ettegi.

Kindlasti võiks toidud neil, kes kaalu tõsta püüavad, olla muhedalt rammusad. Mitte üleliia – pekki pole vaja võiga praadida –, aga kindlasti ei ole vaja piinlikult kaloreid lugeda. Kuna tervis ja hea välimus käivad ikka käsikäes hea enesetunde ning sisemise rahuloluga, peakski ehk välja mõtlema, mis kõige rohkem isutab, ja selle oma menüüsse võtma – mitmekülgset toitumist unustamata.

Et kaal alaneks

Need, kes kaalu alandada püüavad, seadku kindlasti sammud arsti juurde, et vältida isetegevusest tekkida võivaid ohte. Kuna inimesel on raske päevapealt oma harjumusi muuta, siis tuleb toitumise muutmine hoolikalt läbi mõelda. Korrapealt „vähem süües“ või vähem süsivesikuid-rasvu manustades võib juhtuda, et vähenevad ka muud vajalikud ained igapäevases toidus ja see omakorda võib kaasa tuua lihaskudede kärbumise ja vitamiinipuuduse, aga ka luustiku nõrgenemise ning ainevahetushäired. Niisiis on õige toitumine väga tähtis asi.

Lühidalt öeldes peaks see, kes soovib kaalu alandada, samamoodi edasi sööma, kuid vahetama oma menüüs vähemkasulikud ained sama toidu kasulikumate variantide vastu: nisusai täisteratoodete ja rukkileiva vastu, ka pasta- ja riisitoodetest on rafineerimata ning täisterajahust variante, loomsed rasvad tervislike taimsete õlide vastu, sealiha kanaliha vastu. Ning kindlasti on vaja lisada menüüsse puu- ja köögivilju.

Süüa tuleks ka midagi magusat, sest dessert loob toidukorrale lõpetatuse tunde. Kui kombineerida targalt koostatud menüü ning piisav annust liikumist, peaksid kergemad sorti kaaluprobleemid lahenema iseenesest. Tõsisemate probleemide ning rasvumise korral aga on ainuõige tee pöörduda arsti poole.

Väldi enese näljutamist!

See mõjub halvasti tervisele, meeleolule ja välimusele. Nahk muutub hallikaks, juuksed tuhmiks, küüned hapraks.
Vastavalt statistikale eelistab 55–60 protsenti naisi „erilisi“ dieete, mis vältavad lühikest aega. See on aga oma olemuselt nälgimine, mis aitab kähku vabaneda liigsetest kilodest. Kahjuks tulevad kaotatud kilod ka sama kiiresti tagasi. Umbes 12–15 protsenti naisi kasutab aeg-ajalt tasakaalustatud dieeti. Keskmiselt viis protsenti naisi peab pidevalt kinni elementaarsetest dieedireeglitest: ei söö rasvast, magusat ja jahutooteid.

Toidusoovitused

Elusbakterid naha jaoks
Neid sisaldavad tooted värskendavad nahka ja puhastavad soolestikku. Seedeprobleemid avalduvad kohe ka nahal vistrike ja laikudena. Joo iga päev tooteid, milles sisaldub elusaid baktereid, – keefirit ja jogurtit.

Asendamatud valgud

Neid tarbides lööd nii-öelda kaks kärbest ühe hoobiga: salened, säilitades lihasmassi, ja parandad oma naha seisukorda. Üks parim valguallikas on kala. Taimeõlidest eelista neid, mis on toodetud külmpressimise teel. Kala, mida praed sellises õlis, mõjub hästi su nahale. Garneeringuks võid valida riisi. Ära unusta rukkileiba, väldi saiakesi ja küpsetisi, milles on vähe mineraale ja vitamiine, kuid rikkalikult kaloreid. Riisi võid sügisesel viljade ajal asendada juurviljaga.

Puu- ja juurviljad iga päev

Valmista juurvilja viisil, mis säilitab maksimaalselt vitamiine ja mikroelemente. Keeda neid tihedalt suletud kastrulis. Ära kontrolli juurvilju valmistamise ajal liiga sageli, sest tekkivatest lõhedest kaovad vitamiinid eriti kiiresti. Püüa meeles pidada, kui palju aega tavaliselt mingi juurvilja keetmiseks kulub.

Kõige rohkem vitamiine on siiski värsketes puu- ja köögiviljades. Kui sul on võimalik iga päev ära süüa 600 grammi värskeid vilju, ongi su organism kätte saanud vajaliku ööpäevase vitamiinide ja mikroelementide koguse. Valik sõltub su maitse-eelistustest, kuid erilist tähelepanu vajavad need, milles on ohtralt C-vitamiini, mis on hea nahale, küüntele ja juustele. Väga kasulikud on kiivid. Juba väike vili katab su askorbiinivajaduse. Ettevaatust: kiivisid ei soovita meedikud diabeetikutele ja neile, kel on allergia eelsoodumus.

Pööra tähelepanu tsitruselistele, ka neis on palju askorbiinhapet (apelsin, sidrun, punane greip).
Loomulikult ei sobi igale organismile selline hulk puu- ja köögivilju, mis on suureks koormuseks maole. Näiteks sidrunis ja apelsinis sisaldub palju hapet, mis mõjub halvasti mao ülihappesuse puhul.
Palju C-vitamiini on jõhvikates, magusas pipras, kapsas, petersellis ja õuntes.

Räni ja väävel

Neid mikroelemente on palju tomatimahlas, mida on soovitatav juua iga päev. Tohtrid ei soovita juua mitut klaasitäit korraga, vaid pool klaasi hommikueinega, pool klaasi lõunaks ja klaasitäis õhtusöögi juurde. See mahl on kasulik ka figuurile. Mereannid (krabid, krevetid ja kalmaarid) on täis valku ning vajalikke mikroelemente, sealhulgas ka räni ja väävlit. Kui see luksus pole kättesaadav, ära heida meelt – on olemas ka merekapsas. Mikroelemente on selleski palju, küll aga puuduvad valgud. Need saad tavalisest lihast. Kui lihatoidu garneeringuks on merekapsas, saabki su organism kätte samad ained, mis sisalduvad mereandides.

Iga lihasort pole kasulik

Väldi loomset rasva. Eelista vasika-, küüliku-, kalkuni- või kanaliha. Kui ostad linnuliha, eelista heledat sorti, sest selles on rohkem hästiomastatavaid valke. Lihatoit soovitatakse üle valada apelsinimahlaga, sest selles on palju C-vitamiini, mis soodustab lihas sisalduvate mikroelementide imendumist.

Elukiri, september 2012

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare