Kuidas ületada valeuskumused ning viia lõpuks täide oma unistused

Artikkel ilmus Eesti Naises 2013. aasta augustis. 

Kindlasti on sul unistusi, mille täitumist sa igatsed. Oled püüdnud mõelda positiivselt, oma unistusi visualiseerinud, tahtejõudu rakendanud… Kuid ei midagi. Mis on puudu jäänud?

Tervise ja heaolu seisukohast on oluline koondada oma vaimuenergia elujaatavatele mõtetele ja vabaneda energiat halvavatest negatiivsetest mõtetest. Aga üksnes positiivsete mõtete mõtlemine ei pruugi elu piisavalt mõjutada!

Teadvuslik ja alateadvuslik

Meele alajaotused – teadvuslik ja alateadvuslik meel – sõltuvad üksteisest. Teadvuslik meel on loominguline ja suudab leiutada “positiivseid mõtteid”. Alateadlik meel on seevastu instinktide ja õpitud kogemuste põhjal koostatud “helilintide kogum”, puhtalt harjumuslik, kuid neuroloogiliselt töötlusvõimelt teadvuslikust meelest miljoneid kordi võimsam. Meie meelehärmiks käivitab ta vastuseks elust tulevatele signaalidele ikka ja jälle samad käitumuslikud “helilindid”. Kui teadvusliku meele soovid satuvad alateadvusliku meele programmidega vastuollu, siis kumb meel peale jääb? Sa võid positiivseid enesesisendusi korrata lõputult, kuid kui kuulsid lapsena ikka, et oled väärtusetu ja haiglane, on need sõnumid sinu alateadvusse programmeeritud.

Kaks meelt teevad koostööd ka väga keerukate käitumisviiside omandamisel, mida saab hiljem kasutada teadvustamatult. Näiteks esmakordselt autoroolis olles oli asjade hulk, millega teadvuslik meel pidi korraga tegelema, jalustrabav. Nüüd võid lihtsalt autosse istuda, süütevõtit keerata ning suunata oma teadlik tähelepanu... kahjuks mobiiltelefonile, kui see heliseb. Sinu alateadlik meel rakendab kohusetundlikult kõiki keerukaid oskusi, sul pole vaja mõelda, kuidas sa sõidad.

Kahe meele süsteem on tõeliselt fenomenaalne mehhanism, kuid ta võib ka kiiva kiskuda. Teadvuslik meel on “mina”, meie enda mõtete hääl. Tal võivad olla suured tulevikuplaanid, mis on täis armastust, tervist ja õnne. Aga kes sel ajal show’d juhib? Alateadvus. Ja kuidas alateadvus meie asjatoimetusi juhib? Täpselt nii, nagu teda programmeeriti. Kui me tähelepanu ei pööra, võib alateadvuslik meel rakendada käitumisviise, mis ei ole üldse meie enda omad, sest kõige põhilisemad käitumisviisid laaditi ajju teisi inimesi jälgides, küsimusi esitamata.

Et teadvuslik meel alateadvuse rakendatavaid käitumisviise harilikult ei järgi, kuulevad paljud inimesed üllatusena, et käituvad täpselt oma ema või isa moodi, sest just vanemad on lapse alateadvuse põhiprogrammeerijad. Kuid vanematelt (kaaslastelt, õpetajatelt) õpitud käitumisviisid ja uskumused ei pruugi teadvusliku meele eesmärke toetada. Edu, millest unistame, takistavad meil saavutamast peamiselt just alateadvusse programmeeritud piirangud, mis mõjutavad käitumist ja võivad mängida olulist rolli ka tervise juures.

Enamik meist üritab lapsepõlves omandatud uskumuste programme üle kirjutada ning peab oma alateadvusliku meelega lahinguid. Millise visadusega otsivad inimesed töid, millega nad tegelikult hakkama ei saa, või keelduvad lahkuma vihatud töökohast põhjendusega, et “ma ei väärigi paremat elu”.

Uuringute järgi moodustab 95% meie teadvusest alateadvus. Samuti on psühholoogiateaduses avastatud, et 95% ajast uitab teadlik meel ringi, alateadvus aga toimetab vaatamata sellele, et teadvus ei pane seal toimuvat tähele. Seega 95% ajast loob sinu aju reaalsust, mis võib olla täielik vastand sinu teadlikele soovidele.

Peegeldused

Inimese elu välised tingimused peegeldavad alati tema sisemisi uskumusi. See, mis eksisteerib, oli enne mõtetes ja tunnetes. Kõik tingimused ja olukorrad praeguses elus on tulenenud otseselt sellest, millesse praegu usume. Kui tahad muuta mingit osa praeguses elus, pead kõigepealt muutma uskumusi, mis on tekitanud selle reaalsuse.

Meie käitumine on sisuliselt uskumuste väljendumine tegevustes. Sageli me ise ei teadvusta, millised uskumused mõjutavad, kontrollivad meie tegevusi, kuid õppides analüüsima, võime leida need mõtted üles, mis on meid suunanud. 

Uskumused määravad isiksuse alusmüüri. Nad määratlevad meid kui väärtuslikku või väärtusetut, jõulist või jõuetut, pädevat või asjatundmatut, usaldavat või kahtlustavat, kuhugi kuuluvat või väljaheidetut, iseseisvat või sõltuvat, paindlikku või jäika, õiglaselt koheldavat või ohvrit, armastatut või vihatut. Igal elualal on nii negatiivsetel kui ka positiivsetel uskumustel kaugeleulatuvad tagajärjed. Uskumused mõjutavad enesehinnangut, küllust, suhteid, tööga toimetulekut ja vaimseid hoiakuid, tervist.

Kasulikud uskumused aitavad inimesel edasi liikuda, mittekasulikud takistavad saavutamast eesmärke, toime tulla eri olukordadega. Inimesele on oluline ära tabada ja kaardistada piiravad ja toetavad uskumused, et vajadusel piiravad “ümber töötada”. Uskumuse ümberraamimine võib aidata vabaneda piirangust, mille me ise teadvustamatult oleme endale seadnud, see aitab meil elus edasi liikuda ja sellest rahuldust tunda.

Võid uurida, kas sul on oma seitsmes tähtsamas eluvaldkonnas – enesehinnang, suhted, küllus, tervis ja keha, vaimsus, isiklik vägi ning kaotus ja lein – saboteerivaid uskumusi või ei.

1. Enesehinnang

“Uskudes, et suudad, või uskudes, et ei suuda... sul on õigus!” (Henry Ford)

See, millisena sa ennast näed, mõjutab sügavalt teiste arvamust sinust. Kui usaldad ennast ja oled enesekindel, kalduvad ka teised inimesed sind sellisena nägema. Kui sa oled ettevaatlik ja ebakindel, kipuvad teisedki vastama usalduse puudumisega sinu vastu. Enesehinnangu teine tahk on väärtusetuse mõiste. Mõned usundid õpetavad, et me oleme väärtusetud. Teised õpetavad, et elu on lõputu kannatus… Selle omaksvõtt võib kaasa tuua lootusetuse ja teadmise, et sa ei väärigi muud.

2. Suhted

“Kahe inimese kohtumine on justkui kahe inimese keemilise elemendi kontakt – kui toimub mingigi reaktsioon, on mõlemad muundunud.” (Carl Gustav Jung)

Esimeseks suhte rollimudeliks on tavaliselt vanemad. Enne, kui otsustad oma vanemaid oma suhete nurjumises süüdistada, meenuta, et nemad said oma suhtemustrite tarkvara oma vanematelt jne. Kui süüdistad oma probleemides kedagi teist, lood ja võimendad alateadlikul tasandil ohvri hoiakut. Selline programm ütleb, et teised inimesed ja välised jõud valitsevad sinu elu üle. Alateadlik meel on programmeeritud ära tundma ja ligi tõmbama seda, mis on talle tuttav, mitte seda, mis on ihaldusväärne.

3. Küllus

“Sest rahaarmastus on kõigi kurjade asjade juur.”(1 Timoteosele 6:10, Kuningas Jamesi piibel)

Uskumused, mis jõukust saboteerivad, on samuti sageli peidus alateadvuses. Tihtipeale on kasvatusmeetodid kujundanud meis uskumusi, mis on rahalise külluse saavutamisega vastuolus. Kipume mõisteid üldistama, rahaarmastuse ja raha omamise vahel vahet tegemata. Kui leiad ennast kulutamas raha sama kiiresti või kiiremini, kui seda omandad, või teed ühe ebaõnnestunud rahapaigutuse teise järel, võib selline endale vastutegutsemine olla tingitud uskumusest, et sa suurt raha ei vääri.

4. Tervis ja keha

“...sõltumata sellest, kuidas sa ennast täiendad ja missuguseid harjutusi teed – kui kõik on öeldud ja tehtud, avaldavad sinu tervisele kõige sügavamat mõju ikkagi sinu suhtumised, uskumused ja igapäevased mõttemustrid.” (Christiane Northrup, MD, “The Wisdom of Menopause”)

Uskumused ja mõttemustrid loovad nii tervist kui ka haigust. “Haiguskindlate” iseloomujoonte otsingute toetamisele on loodud psühhoneuroimmunoloogiaalaste teadusuuringute valdkond. Selliste iseloomujoontega inimestel kaldub olema parem tervis kui teistel. Need jooned võivad olla näiteks innustuvus, erksus, tundlikkus, uudishimu, turvalisus, eneseväärtustamine ja rahulolu. Tervematel inimestel on oskus väljendada viha, vabaneda hirmudest, saada üle kaotusest, andestada endale ja teistele ning näha maailma lootusest pakitsevana. Tervislikke iseloomujooni toetavad tervislikud alateadlikud uskumused.

5. Kaotus ja lein

“Kui üks õnneuks sulgub, avaneb teine; kuid tihti jääme me sulgunud ust nii kauaks põrnitsema, et ei märkagi seda ust, mis meie jaoks avanes.” (Helen Keller)

Kaotus on paratamatus.... oma suhtumist sellesse võid aga ise valida. Kui kaotad armastatu või töö, tunneb enamik inimesi leina. Armastatu, eriti abikaasa kaotuse korral võivad üksindustunne ja mure tuleviku pärast olla emotsionaalselt laastavad. Kuigi lein on normaalne ja tavaliselt ka tervislik reaktsioon kaotusele, võib see muutuda ebatervislikuks, kui lubada sel liiga kauaks püsima jääda. 

6. Isiklik vägi

“Muretsemine tuleb uskumusest, et oled jõuetu.” (Dr Robert Anthony)

Kui sa oled kuulnud lapsena vanemaid või teisi autoriteetseid inimesi ütlemas, et sinu arvamus ei loe ja sinu tegemised ei ole olulised, omandad ilmselt alateadlikke uskumusi, mis neid väiteid peegeldavad. Sageli kujunevad selle tagajärjel välja kurnavad hirmud, et ei olda võimeline oma elu soovitud suunas juhtima. Tavaliselt saavutatakse siis võimutunne raha, omandi ja ühiskondliku staatuse hankimise kaudu. Isiklik vägi ei tulene siiski omatavatest asjadest, vaid sellest, kes ollakse.

7. Vaimsus

Elule mõtte otsimine on põhjustanud kõrgenenud huvi vaimsete valdkondade vastu. Paljudes inimestes kasvab vajadus täita elus tühjust, mida materiaalsed võimalused, kuulsus ja võim ei suuda rahuldada. Üha rohkem otsitakse ka abi antidepressantidest. Sellistel aegadel pöörduvad inimesed lohutuse, nõuannete ja väljapääsu leidmiseks sageli vaimsuse ja religiooni poole.

Öeldakse, et ainus, mis meile tõelist turvatunnet saab pakkuda, on võime muuta vaatenurka. Ehk siis peitub tarvilik vägi tõhusama ühenduse leidmises oma vaimse olemusega.

Kasutades alateadlike uskumuste muutmise tehnikaid, saame uurida, missuguseid alateadlikke programmeeringuid meil on. Võime üllatuda, saades teada, et uskumusi, mida me teadlikult peame tõeseks, meie alateadvuslik meel alati ei toetagi. Aastate jooksul on terapeudid ja psühholoogid märganud, et oma uskumusi kaitsevad kõige tulihingelisemalt just need, kes on oma uskumuste suhtes kõige ebakindlamad.

Kasutatud kirjandus: Bruce H. Lipton “Uskumused ja bioloogia”.

Kuidas muuta piiravad uskumused toetavateks?

¤ Avasta uskumused, mis aitavad sul endaga rahu sõlmida ja ennast sügavalt tunnustada.

¤ Loo uskumused, mis toetavad terveid ja armastavaid suhteid.

¤ Asenda aegunud suhtumine rahasse uuega ja võimenda oma küllusemeelsust.

¤ Lahenda “emotsionaalne stress” ning programmeeri oma keha ja meel sobilikuma ja jõulisema eluvaimuga.

¤ Suurenda enesekindlust ja valmisolekut asuda tegelema sellega, mis sind vaimustab ja mis on sinu elus oluline.

¤ Lahusta valulikud mälestused ning leia suurem rahu- ja õnnetunne minevikutraumadele ja valule andestamise ning nendest vabanemise kaudu.