Mustus, pori, liiv - kõik need kriimustavad rattaraami ja teisi osi, mis rikub oluliselt ratta väljanägemist aja jooksul. Pestes tagame, et need kriimustused ja kulumine ei oleks nii kiired.

Samuti ei mõju pori ja liiv hästi liikvatele osadele nagu käigukast ja sõlmed. Oluliselt suurem on hõõrdetakistus ja kõikjale vahele läinud liivaterakesed söövad liikuvaid osi päris usinalt.

Kuidas ratast pesta? Nõu annab Velotehnik OÜ.

Pesemiseks on vajalikud järgmised komponendid:

  • Ämber, milles soe vesi, soovitatavalt Fairy lahus
  • Švamm ja harjad
  • Voolav vesi
  • Kalts

Kui võimalik, võiks ratta toetada kas spetsiaalse rattatoe peale, remondipukile või seisujalale. Kindlasti ei soovita ratast toetada seina najale, sest ratas on siis õrnalt toestatud ja on kehv ligipääs ratta mõlemile poole.

Enne, kui švammi ja harjadega peale lendame, peaks ratta kerge surveveega üle laskma (siinkohal ei soovita kasutada survepesurit, sellest hiljem), et eemaldada suurem pinnapealne prügi. Sellega väldime ka põhipesuvee kiiret mustenemist. Rattale ring peale teha ja veel korra, veendumaks, et kõik sai üle käidud ja suurem mustus maha saadud.

Nüüd on aeg käiku lasta švamm, mis eelnevalt on soojas Fairy lahuset läbi lastud. Kõik ratta osad kergelt švammiga hõõrudes üle käia ja "vahustada", aegajalt švammi ämbris leotades/puhastades. Lasta mõned minutid seista ja seejärel voolava veega ratas üle käia.

Järgmise sammuna võta käsile varutud harjad ja pintsilid, millega pääsed ka peenematesse kohtadesse ligi. Käi üle esimesed ja tagumised hammasrattad, keskjooksukant ja rummud. Samuti harja mustusest puhtaks ka pidurite ümbrus.

Mõni tugevam hari võiks olla ka keti ja hammasrataste pesuks, sest sealt on mustus kõige raskem eemalduma.

Kui see tehtud, loputa ratas uuesti voolava veega üle ja veendu, et kõik kohad said puhastatud. Vajadusel korral korda eelnevaid tegevusi.

Kuivatamine

Lase rattal 4-5 minutit seista ja suuremast märjast kuivaks tilkuda. Seejärel võta pehme kalts, et siis ratta suuremad osad (raam, lenks, amort, jooksud jne) kuivatada. Eraldi mustem kalts võiks olla käigukasti (kett, esimesed ja tagumised hammasrattad, käiguvahetajad) kuivatamiseks ja puhastamiseks.

Pärast kuivatamist lasta rattal veel 5-10min seista ja siis õlitada kett.

Kes viitsib ekstra vaeva näha, võib raamile kanda ka vahakihi, mis kaitseb rattaraami ja annab ilusa läike.

Ratast võib pesta igal ajal, ent kindlasti peaks ratast pesema peale mustemat ja märjemat sõitu. Lihtsama sõidukoormuse ja puhastes tingimustes sõites piisab, kui ratast pesta kord kuus. Võistlusrattad tahavad pesu üldjuhul peale igat võistlus ja mustemat treeningut.

Survepesu

Kindlasti on paljud näinud rattavõistlustel, kuidas ratast pestakse pärast mudast ja vihmast sõitu survepesuritega. Ainus põhjus, miks seda tehakse, on kiirus - kiirelt sopp maha, ratas puhtaks ja järgmine... Tegelikult ei saa aga ratast survepesuga mitte puhtamaks, vaid kiirelt suurema mustuse pealt ära. Survepesuri oskamatu käitlemine rattapesus, võib pesijale hoopis kallimaks maksma minna.

Nimelt on survepesu veesurve nii tugev, et see poeb absoluutselt kõiksugustesse nurgatagustesse sisse ja vaikselt hakkab roostepoiss seal oma tööd tegema. Ennekõik on ohustatud kohad rummud, keskjooks, kaelakausid ja amort. Survepesuga on mugav pesta neid kohti, kuhu muidu harja ja švammiga ligi ei pääse, ent sellisel juhul peaks rattale kohe järgnema täielik lahtivõtmine ja seest kuivatamine. Seda aga paljud rattasõbrad teha ei mõista, teisalt pole ka aega ja meister küsib selle töö eest täishoolduse tasu.

Seega ei ole oskamatul kasutajal soovitatav survepesu ratta juures kasutada, vaid piirduda ülevalpool loetletud vahenditega - tulemus on igal juhul parem ja säästad olulisel määral raha.

Allikas: Velotehnik OÜ (rattahooldus.weebly.com). Avaldatud ettevõtte loal.