Ega nad oma kitsa seltskonna eest seda suhet väga varjata püüdnudki, mis nii mõndagi tuttavat imestama pani. Mõlemad ikkagi abielus ja lapsevanemad. Aga küllap nad usaldasid nii palju oma trenniseltskonda, et keegi sealt niikuinii lobisema ei hakka. Keegi seltskonnast nende abikaasasid ei tundnud ka, et hing oleks nende poole hakanud hoidma.

Nende suhe oli ikka päris kirg, mitte suhe, mis tekkinud vaheldust otsides. Samas mitte ainult ilus armastus ja kallistused, vaid ka kirglikud tülid. Kui nad olid tülitsenud, siis pärast seda üks neist tavaliselt puudus trennist. Kui teised hakkasid uurima, miks Merike või Aivar täna ei tulnud, siis kohalolija ütles teistele, et too ei tule enam kunagi trenni. Omavahelisest suhtest merikesel või Aivaril teistega kunagi juttu ei olnud. See suhe oli küll üks kõigile teada asi, millest oli aga väga ebamugav rääkida, sest mõlemal oli ju ka oma kodune elu ja lapsevanema kohustused.

Järgmiseks korraks olid Merike ja Aivar ära leppinud ja õitsesid nagu lillekesed teineteist õrnalt pilkude ja paitustega hellitades. Jälle kord oli trennikaaslastel põhjust imestada, kuidas nad ikka nii avalikult oma tundeid välja näitavad ja kuidas nende abikaasad ei tea sellest midagi. Ühel hiljutisel koosviibimisel olid nad küll mõlemad kohal, aga nii tülis, nii et ei teinud teineteisest üldse välja. Järgmises trennis olid jälle ehe armastajapaar.

Aga kui sellest trennist möödus paar päeva, oli keegi teinud Merikese mehele telefonikõne ja kogu loo ära rääkinud. Kes helistas, ei tea siiamaani keegi. Igatahes oli ta väga üksikasjalikult kogu lugu teadnud. Petetud mees kinnitas, et temale oli see hääl täiesti võõras. Kui üritati teada saada, kas helistajaks oli mees või naine, keeldus ta vastamast.
Võimalik, et mees siiski tundis oma informaatorit. Küsimuseks jääb ka, milline oli informaatori motiiv, kas see oli ausus või omakasu või õelus vms. On ka võimalik, et mingit kõnet ei olnudki. Võimalik, et Merikese mees lihtsalt hakkas oma naist kahtlustama ja uuris tema salasuhte ise välja.

Väga suurt tähtsust sel allikal enam ju pole, sest tegu on tehtud ja salasuhe sai avalikuks.
Mees oli pärast telefonikõnet nii vihane, et tahtis Merikese kohe välja visata. Ta käskis naisel otsemaid minema hakata. Merikese nutmise ja vabandamise peale andis mees talle siiski nädalapäevad aega korter leida.
Nädal on pikk aeg tagasi ja ettepoole vaatamiseks ning suhete klaarimiseks ja arusaamiseks, mis on elus tähtis.
Paari tuttavad said hiljem teada, et Merikese mees oli isegi valmis petmise andestama, kui naine enam trenni poleks läinud ja oleks kinnitanud, et ta eksis ja see suhe on nüüd läbi.
Aga Merike oli nii kange, et tema trennist ei loobunud. Ta elas ikka kodus mehe juures, aga mõni päev hiljem võttis ta koti ja läks uuesti trenni.

Vahepeal sai aga Aivari naine ka suhtest teada ja viskas Aivari kodust välja. Too võttiski asjad ja üüris kohe endale korteri ega lasknud end näiliselt üldse tagasilöögist häirida.
Pärast seda sündmust toimunud esimeses trennis oli paar taas koos õnnelik. Nad muudkui kallistasid, nagu oleks äsja teineteist leidnud. Samas kõik tuttavad teavad, et peagi võib tulla suur tüli, ja et kumbalgi ei ole kerge oma lastest eemal olla.

Merike ja Aivar on nüüd enamasti koos õnnelikud ja elavad Aivari korteris. Ilmselt tahavad nad mingi aja lihtsalt hetkes elada ja nautida seda, mida elu on teele ette toonud. Aeg-ajalt annab armukadedus siiski tülideks põhjust: mõlemad süüdistavd teineteist, et nad on oma abikaasas ja eelmises elus liialt kinni. Kas neil mõlemal või ühel ka abikaasa juurde tagasiteed on, paistab praegu päris kahtlane, sest mõlema abikaasad on ikka väga nördinud, kuid väliselt on sõbralikud ja lastega suhtlemist ei keela.