Aga nõnda ongi – kuulajad ei säti end mitte toolidele istuma, vaid heidavad üksteise kõrvale joogamattidele ning võtavad teki mõnusalt peale (või poevad magamiskotti) – nagu kunagi sõpruskooli võimlas ööbides. Ja just magama jäävad muusikat kuulates nii mõnedki, sest sügavalt lõdvestunud seisundis lesides kaob aeg ning aju liigub meditatiivsesse seisundisse.

Kahe tunni jooksul kõlavad gongid, harf, klaver ja kristallkausid, mis panevad helisema iga kuulaja südamekeeled. Saali võnkuv vibratsioon puhastab osaleja energiakeha, turgutab tervist ning loob emotsionaalset tasakaalu. „Iga helis viibimise kogemus on ainulaadne, iga kord on see uus retk sisekosmosesse,“ kirjeldavad kontsert-meditatsioonide korraldajad Lilia Märtmaa ja Denis Vinogradov. „Retk, mille ajal muutub kõik võimalikuks ning ajavool kaotab oma tähtsuse. See on praktika, milleks on võimeline igaüks. Ei ole vaja „osata” mediteerida, tuleb lihtsalt heita pikali ja lasta endal viibida helis ilma eelarvamuste ja hinnanguteta, olles valmis võtma vastu kogemust, mis saabub.“

Paljuräägitud alfalainetest, mida aju lõõgastumishetkedel tekitab, on märksa salapärasemad neist aeglasemad teetalained, millega kaasnevad eredad mälestused, vaba assotsiatsioon, kirkad arusaamishetked, loominguline inspiratsioon, rahu ning ühtsustunne universumiga. Tegu on kirjeldamatu seisundiga, mis võib olla väga produktiivne ja valgustav; samas on seda olnud väga keeruline uurida, kuna inimesed kipuvad magama jääma hetkel, mil nende aju hakkab teetalaineid genereerima. Üks viis, kuidas õppida teetalaineid tekitama, ongi mediteerimiskunsti arendamine.