Ei ole baritoni, kes Georg Otsa moodi ei tahaks laulda või kes ei oleks meeleldi Otsa mantlipärija. Samas ei ole midagi raskemat kui olla nii isikupärane laulja nagu Georg Ots.
„Kas Kalle Sepp just imetegija on, aga kindasti on tal talenti oma loodava kujuga samastuda,“ leiab estraaditäht Heli Lääts. Pika näosaate ajal oli ta silm vahepeal looja läinud ja ta ärkas Georg Otsa häält kuuldes... „Aga laulis hoopis teine mees. See oli erakordne samastumine, mis tähendab muutumist, kellekski teiseks saamist, mida Kalle Sepp suutis mitmes näosaate rollis. Tema Georg Ots oli vapustav - Georgi pilgu, tema hääle tabamine.“

Sopran Urve Tautsile helistas kolleeg, laulja Maarja Haamer, et ta ikka saadet vaataks. Mõlemad olid südamepõhjani vaimustatud oma endist kolleegi Georg Otsa ära tundes.
Kunagi olid kolleegid hämmingus, vaatadates filmi „Georg”. Kolleegid küsisid, mis on siin pistmist Georg Otsaga. Kas filmis ja muusikalis ei jäänud see kuju väikeseks või ei jäägi Ots pildile.

Endine Tallinnfilmi toimetaja Luule Pavelson (Zhavoronok) suunas tähelepanu sellele, kui kaua Kalle Sepp pärast esitust oma rollis oli: „See on kultuur ja kasvatus, mis oli Georg Otsal, selle kandis Kalle Sepp välja. Ma arvan, et kui Kalle Sepp tänaval päikeprillidega vastu tuleb, ega teda ära ei tunneks. Kaamera ja film armastab niisuguseid muutuvaid nägusid, mis on „hästi kokku pandud” ja mida saab grimeerida, kuhu saab maalida. Ja Kalle nägu annab palju nägusid teha.“

Draamanäitlemise grand old lady Ita Ever oli lausa vaimustatud ja üllatunud, kuigi mõni kolleeg arvas, et see polnud just päris s e e. „Ma ei salli seda viu-viutamist ja virisemist.”

Metsosopran Margarita Voites vaatas ära näosaate kolmanda korduse just Georg Otsa pärast. „Ma imestan seda, kuidas saab nädalaga teha ära nii suure töö, nii täpselt ümber kehastuda. Kalle Sepa hääles oli Georgi, eriti just piano kohad. Kalle Sepp kuulas ka arvamusi oma esituse kohta nagu Georg, tähelepanelikult ja respektiga.“

Georg Ots, kelle esituse matkimisega võitis Kalle Sepp saate „Su nägu kõlab tuttavalt“, on juba aastakümneid jäädvustatud graniiti, mida ei söö koi ega hävita rooste. Skulptor Erika Haggi loodud graniitbüst asub Rahvusooper Estonia fuajees, mis teatrisse tulles loob vaatajas hardusmusliku õhkkonna.

„Näitlejat on väga raske jäädvustada. Ka Georg Otsal oli liikuv nägu ja muutuv miimika,” ütles Georg Otsa modelleerinud Erika Haggi. Ka publik on oma lemmikut harjunud vaatama kuidagi teisiti, kui on näinud teda lähedased või siis kujur. Erika Haggi jutu järgi oli tema valik päris keeruline: "Kui materjali valik on rohkem alateateadlik, siis loodavast pildist peab paistma laulja hing, alles siis hakkab see kõlama. Modelleerimise ajal kuulasin kogu aeg laulu "Ma kõnnin hilisel õhtul". Modellina oli ta väga muutuv ja iga kord erinev. Muidugi ma vaatasin teda laval ja argielus, siis tuli ta poseerima... Otsal olid väga huvitavad ja sügavad silmad."