Kaamerate ajastu: meid jälgitakse kõikjal

Kaamerad on kõikjal: kauplustes, kohvikutes, töökohas, vanalinnatänavail, bensiini- ja rongijaamas… Mingi ajavahemiku jooksul on ka tagantjärele tuvastatav, kes, millal ja kus on liikunud. Turvafirma kaamerad ühendame kodudesse vabatahtlikult – kui need ka muud ei näita, siis seda ometi, millal kodus oled, millal mitte… Lisaks oleme jälgitavad oma telefoni- ja netikasutuse kaudu; ka kaugloetavad elektri- ja muud arvestid hoiavad meil justkui silma peal. Rääkimata sellest, et osavam häkker võib arvutikaamerast su magamistuppa kiigata nii, et sa isegi ei aima seda.

Ka Clare Mackintoshi haaravas põnevikus „Ma näen sind“ rajaneb tegevus kaamerasalvestite kättesaadavusel. Nimelt on keegi tulnud tulusale mõttele müüa uues tutvumisportaalis tavaliste naiste igapäevaseid teekondi, mis suurlinna metroos paiknevate tuhandete kaamerate salvestiste abil nii kergesti ja täpselt tuvastatavad. Mõnedele neist naistest on tõesti tehtud vaid tutvumisettepanekuid, kuid on esinenud ka vägistamis- ja isegi tapmisjuhtumeid… Loo minajutustajagi, kes oma „tutvumiskuulutuse“ (naiste pildid muide on kopitud nende turvamata FB-kontodelt) avastab, on ohus ega tea varsti enam, keda üldse usaldada võib. Põnev, kuid samas ka ettevaatusele kutsuv lugemine!