Hea esitus lisab luulele jõudu

Õpetajate Maja ajaloo-hõngulistes ruumides loovad meeleolu küünlad ja laelühtrid, silme ees võbeleb veel õues olnud loojangukuma – kõik meeled on luule vastuvõtuks valmis. Ja siis nad alustavad: Harriet Toompere ja Eero Spriit, esitades valitud luulet Merike Õimu kolmandast luulekogust „Kirja vahetaja“. Kuulates tunnetan, kuidas hea esitus lisab luulele jõudu, paneb selle otsekui riidesse – sama luuletuse, mis üksi olles raamatust loetuna on tegelikult ju alasti, lugejaga kahekesi. Professionaalne esitaja tekitab teksti uued rõhuasetused, mis vallandavad emotsioone ka kuulajates.

Peale üht luuletust, mis tunnete mõttes esitatud peaaegu sosinal, hõljub saalis täielik vaikus. Siis kostab kuskilt vaikne flöödiheli ja rahva ette tulevad Põhja-India traditsioonilisi pille mängivad Krista Citra Joonas ning Arno Kalbus. Seda flööti nimetatakse täpsemalt Bansuriks ning pisikesi trumme Tabladeks. Tekst ja muusikapalad vaheldumisi moodustavad lummava koosluse, pakkudes publikule tõelise luuleõhtu-elamuse. See, et tegelikult on tegemist „Kirja vahetaja“ esitlusega, meenub alles siis, kui saab minna Merike Õimult Kristi Kangilaski kaunilt kujundatud raamatusse autogrammi küsima.