Ajaloo asemel on kirjanik seekord käsitlenud nüüdisaegseid probleeme (surrogaatemadus ja juukseäri), kaasates ulmelisi detaile. Ja paraku tundub, et ega need loole suurt juurde ei anna – põnevus pigem kannatab seeläbi ning peamiselt jäävad tegelasterohkest teosest siiski meelde sünged peresaladused. Vabal päeval rannas lugemiseks on raamat igati sobiv, kuid pikema puhkuse ajaks tasuks midagi tõsisemat ette võtta, kasvõi Katja Kettu “Ööliblikas”, kui jutt juba soomlaste peale läks…