Elurõõmsad inimesed, kellel on nooremad sõbrad ja kolleegid, vananevad aeglasemalt

 (4)
Elurõõmsad inimesed, kellel on nooremad sõbrad ja kolleegid, vananevad aeglasemalt
Foto on illustreeriv. MorgueFile

Mitme Eruroopa riigi teadlased jälgisid aastatel 1972-1973 sündinud inimeste vananemisprotsessi. Kui nad füüsiliselt olid 38aastased, ulatus nende biloogiline vanus 25 kuni 60 eluaastani.

Loe veel

Vabatahtlikke eksperimendis osalejaid oli 954.
Peterburi meditsiinidoktor Vladimir Anissimov kommenteeris väljaandele Argumentõ i Faktõ, et midagi imekspandavat selles tulemuses ei ole.
„Vananemise kiirus sõltub väga paljudest asjaoludest – eluviisist, pärilikkusest, toitumisest, haridusest, elukutsest. Kusjuures viimased faktorid on väga olulised, kuna avaldavad mõju väga pika aja jooksul ega allu korrektsioonile. On ju teada, et kõrgharidusega inimesed elavad kauem kui rekkajuhid, naftapuurijad, kaugsõidumeremehed või vahetustega töötajad.“
Kulunud ja suhteliselt vanal fraasil „optimist elab kauem kui pessimist“ pole enamasti kuigi konkreetset sisu olnud. Londoni ülikooli kolledži teadlased avastasid nüüd, et inimesed, kes tunnevad end oma tegelikust vanusest nooremana ja kelle ümber on kasvõi kolm aastatat nooremad inimesed, elavad kauem. Nad jälgisid 8 aasta jooksul 6000 inimest ning analüüsisid nende tervist ja seda, kui vanana nad end tajuvad.
Ja järeldus on see, et iseenda tajumine noorena annab elueale märgatava lisa.
Samal ajal pessimistid, kes tajusid iseennast oma eluaastatest vanemana, kaotasid surma läbi iga neljanda enda hulgast. Nooruslike hulgas suri poole vähem inimesi. Meedikud seletavad tulemust sellega, et ennast nooremana tundvad inimesed hoolitsevad rohkem oma tervise eest, toituvad õigesti, hoiavad normaalset kehakaalu, teevad sporti ja kuulavad arstide nõuandeid. Lisaks on neil palju endast nooremaid sõpru, keda nad jälgivad ja kellega üritavad samastuda.
Seda, et nooruslik keskkond teeb nooremaks, teatakse juba iidsetest aegadest, kommenteeris psühholoog Dmitri Vojedilov. „Ega ilmaasjata kuningad ja ülikud ümbritsenud end noorte neidudega. Kui su ümber on noored, siis sa paratamatult võtad üle nende nooruliku maailmanägemise. See toimub täiesti alateadvuslikult. Kui ernievas vanuses inimesed omavahel tihedalt ja kaua aega suhtlevad, siis nad justkui jagavad üksteise aastaid ja enesetunnet. Üks lihtne näide. Miks autojuhi kõrval istuval inimesel ei soovitata öise sõidu ajal magada? Sest kui reisija uinub, siis autojuht võtab varem või hiljem üle tema rahuliku hingamisrütmi, mida psühholoogias nimetatakse raportiks, ja jääb magama.“ Samuti kandub üle ka ellusuhtumine.
Kõik see ei tähenda, et tuleb kiiresti oma samaealisest elukaaslasest lahku minna ja noorem leida, et ise end nooremana tunda. Psühholoog ütleb, et nii imelik kui see ka pole, siis noorema abikaasa noorendav efekt toimib ainult meestele. Naisele on noorem mees ohtlikum kui vanem, eriti halvasti mõjuvad aga noored elumehed.
On ju palju muid võimalusi kui noorem elukaaslane: huvituge elust tõeliselt, ärge piirake suhtlust kitsa sõprade või sõbrannade ringi juttudega, omandage uusi tehnoloogiaid, ametioskusi, käige moekates kohtades, olge kursis mitte ainult klassikalise, vaid ka noortekultuuriga.
Käesoleval ajal seavad juba paljud teadlased peamiseks vananemisvastaseks teguriks noorusliku psühholoogilise hoiaku, mitte üksnes tervisliku eluviisi, nagu see aastakümneid on olnud. Elust rõõmu tundes, mitte tõsiselt sporti tehes ja aeg-ajalt ka midagi tervisele kahjulikku lubades võib elada kauem ja näha noorem välja kui paljud treenijad, kelle eluhoiak ei ole positiivne.
Venemaa rahvusliku gerontoloogiakeskuse direktor, professor Vjatšeslav Krutko ütleb, et õigesti mõteldes võib elu pikendada seitsme aasta võrra. „Mõte on materiaalne. Sellest, kas te mõtlete head või halba, sõltub teie organismi seisund. See mõjutab immuunsüsteemi ja erinevate fermentide koosmõju organismis. Vähem tekib vabu radikaale, mis kiirendavad vananemist. Kui toitute väga õigesti, aga mõtlete halbadest asjadest, olete tihti tige või pahur või kadestate teisi, siis organism mürgitab ennast ise. Isegi kõige raskemates olukordades peab üritama leida midagi positiivset. Tuleb olla optimistlik ja elurõõmus.“

EN95