Ei saa muuta teisi inimesi, ükskõik kui väga te ka püüaksite



Ei saa muuta teisi inimesi, ükskõik kui väga te ka püüaksite
Foto on illustreeriv.Pexels.com

Kas olete olnud takerdunud töösse või suhtesse, millest olete tahtnud juba aastaid eemalduda? Kas põrkate iga kord selleni jõudes vastu oma lävepakku ning veenate ennast tagasi tõmbuma ja leidma õnnevõimalusi seal, kus juba olete?

Derek Rydall soovitab raamatus „Ärkamine“ mõtiskleda paari viimase aasta üle ja vaadata, kas te märkate mingit mustrit.

Kas te olete selliseid inimesi, kes hüppab ühest suhtest teise, vahetab pidevalt töökohti ja projekte, ent ei koge seejuures lõpetatuse tunnet ega rahulolu? Võib-olla seisneb muster loobumises vahetult enne, kui suhe tõsiseks areneb, alla andmises veidi enne seda, kui saate unelmate töö, või olete te tüdinud, hirmul või meeleheitel enne projektiga alustamist (või lõpetamist).

Võib ka nii juhtuda, et olles takerdunud töösse või suhtesse, millest olete tahtnud juba aastaid eemalduda, põrkate iga kord selleni jõudes vastu oma lävepakku ning veenate ennast servalt tagasi tõmbuma ja leidma õnnevõimalusi seal, kus olete.

Mida see minu kohta ütleb, kui ma mingit asja lõpuni ei vii või kui põgenen katsumuse eest, mis ometi minu jaoks tähtis on? Mida sisimas arvan? Et olen luuser, hädavares, küündimatu jms?

Mida ma pelgan juhtuvat, kui ma selle projekti lõpetan, selle eesmärgi saavutan, sel teemal vestlen? Kukun läbi, teen end lolliks, mind praagitakse välja, kaotan töö jms?
Milliseid teiste arvamusi ma kardan, kui ma selle projekti lõpetan, selle eesmärgi saavutan, sel teemal vestlen? Olen ülbe, isekas, ahne, liigselt kontrolliv jms?

Seotud lood:

Näiteks te lõpetasite eelmise suhte, sest hakkasite end tundma küündimatu, silmapaistmatu ja tühisena, kuid märkate ka praeguses suhtes, et heitlete samade probleemidega ja tahate seetõttu taas lahku minna.

Loe veel

Siis meenub teile, et läksite eelmisest töökohast ära või loobusite loomingulises ettevõttes osalemisest, sest tundsite midagi samalaadset. Oma elule pilku heites märkate, et sama muster on põhjustanud lahkhelisid perekonnas, tööl, lähedastes suhetes või sügavamate igatsuste püüdlemisel. Alati sama tuttav kaebus: „Nad ei hinda mind. Nad ei märka ega tunnusta mind. Nad ei pea minust lugu.” Loominguliste või äriliste ettevõtmiste korral võib see kõlada nii: „Keegi ei hinda seda iial. See on vilets. Minust pole asja. Kõik on vaid aja raiskamine!” Teisisõnu, te hakkate ennast ise maha tegema, kuna keegi teine seda teie eest ära ei tee.
Aga see on ikka veel sama käitumine – sest see on ikka veel sama lugu.

Alguses võib niisugune avastus tasakaalust välja viia. Kuid julgust! See on vabanemise algus.
Korduvat mustrit märgates hakkate aru saama, et probleem pole kunagi olnud teist väljaspool. Just need alateadlikud mustrid on probleem. Ei saa muuta teisi inimesi, ükskõik kui väga te ka püüaksite. On suur kergendus teada, et te ei pea seda tegema. Teil tuleb vaid muuta iseenda sisemist mustrit või oma suhet sellega. Ja seda te saate teha. Tegelikult oletegi te ainuke inimene, kes sellega hakkama saab. Esialgu on küll valus mõista, et teie ise olete kõikide kogetud ebaõnnestumiste ühine nimetaja, ent see on ka tõelise jõu algus.

Kõik välised impulsid on tähtsusetud. Ainus, mis loeb, on see, mis on teie sees. Kui te märkate väärtusetuse tunde mustrit, siis seetõttu, et te pole seda tunnet – pidada end väärtuslikuks – iseendas aktiveerinud. Kui see sünnib, siis te käitute sedavõrd teistmoodi, et teised kas hakkavad teid hindama või siis ei tõmba te ligi neid inimesi, kes seda ei tee. Te vibreerite sagedusel, mis tõukab teid mittetunnustavad inimesed eemale, või tunnete nii tugevat seespoolset toetust, et ei hooli üldse, mida inimesed teist arvavad.

Valerie tahtis iga nädal kirjutada teatud arvu lehekülgi, aga leidis pidevalt põhjendusi, miks seda teha ei saa. Niisiis leppis ta sõbraga kokku, et kui ta eesmärki ei täida, viib ta sõbra uhkesse restorani lõunatama. Et tal aga mitme kuluka eine jaoks raha polnud, sai ta planeeritud hulga lehekülgi valmis. Olen soovitanud vanematel lastega kokkuleppeid sõlmida. Lapsevanem jõuab teatud konkreetsele eesmärgile või peab ühe nädala jooksul lapse tuba koristama (või midagi muud vajalikku tegema). Uskuge, lapsed jälgisid aruandlust teraselt!

Vahel võite iseennastki kavala vembuga sisse vedada. Näiteks nii.
Kui te tahate hakata trenni tegema, võite endale öelda: „Ma pean ainult jõusaali kohale minema. Ma ei pruugi isegi soojendust teha. Ilmun lihtsalt välja.” Siis lähete kohale, jõlgute masinate vahel ringi, vaatate, kes kohal on, ja juba hakkategi treeninguga pihta.
Kui tahate midagi kirjutada või luua, siis võite endale öelda: „Ma ei pea tegema muud, kui vaid arvuti ette istuma, tekstitöötlusprogrammi avama ja trükkima, ükskõik mis pähe tuleb. See ei pea mingi supertekst olema, peaasi et ma midagi kirjutatud saan.” Siis hakkate juhumõtteid sisse tippima ja – voilà – juba kirjutategi.

Nagu Henry David Thoreau ütles raamatus „Walden”: „Kui inimene liigub enesekindlalt oma unistuste suunas ja püüab elada elu, mida on ette kujutanud, siis kohtab ta ootamatut edu.”

Derek Rydall „Ärkamine“, kirjastus Varrak

http://www.varrak.ee/product/19555/

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare