Guido oli tõsine mees, pigem nokitseja kui suhtleja. Anneli tundis, et ta on lõpuks leidnud turvalise kaaslase. Peagi kolis Guido oma üürikorterist Anneli juurde. Guido ei otsinud seltskonda, vaid istus hea meelega kodus, tegi süüa ja koristas. Anneli jaoks kõlas väga sümpaatselt, kui Guido hoiatas, et kõiki elamiskulusid ta kinni maksta ei jõua, aga poole tahab kindlasti maksta, muidu ta tunneb end halvasti.

Kui Anneli Guido oma sõbranna sünnipäevale kaasa võttis, põhjustas see rõõmsa elevuse, sest kõik ei teadnudki, et Annelil on uus mees. Kui nad pärast lõbusat õhtut pubist koju jalutasid, ütles Guido ootamatult teravalt Annelile, et ta ei pea nüüd seltskonnas enam meestega flirtima, sest tal on juba mees.
Anneli ütles, et ta ei flirtinud ju kellegagi. Guido vastas, et flirtisid küll, aga leebus ja lõi käega, et mis sest ikka enam.
Anneli mõtles, et mees ei tundnud end seltskonnas hästi ja too muutus tõredaks. Ta unustas selle teema.

Anneli ja Guido elu kulges ilusasti. Umbes kuu aja pärast käisid nad kohvikus söömas ja Anneli kohtas seal oma endist kolleegi. Nad kallistasid ja rääkisid vastastikku uudiseid.
Koduteel Guido lausa sisistas Annelile: „Sa flirtisid temaga jultunult.“
„Kullake, ma ju ei flirtinud, me lihtsalt rääkimine, me oleme ju vanad tuttavad,“ püüdis Anneli end kaitsta.

Samas hakkas naine aru saama, et neil on probleem. Edaspidi, kui nad seltskonnas käisid, püüdis Anneli meestega suheldes olla ametlikum, aga ikka ju kallistati ja käteldi ja naerdi koos. Guido nägi selles kõiges kurameerimist ja tema halvustamist.
„Ma ei saa ju ainult naistega rääkida või eemalduda, kui mõni mees tuleb ka vestlusringi,“ püüdis Anneli selgitada.
„Ei, asi ei ole vestlemises, vaid flirtimises,“ raius Guido.
Lootusetu oli temaga sellest rääkida.

Anneli üritas siis meestega mitte rääkida Guido nähes. Ja rõõmustas, kui see õnnestus. Ja tundis rõõmu, et Guido ei tee õnneks stseene sellepärast, kas Anneli tööl suhtleb meestega. Teada ju oli, et ega neil tööl ainult naised pole.
Aga Guidole sigines üks uus komme. Ta hakkas tulema naise selja taha teda embama, kui naine oli õhtul Facebookis mõnda aega suhelnud. Anneli sai aru küll, et mees tahab näha, ega ta seal flirdi, aga kannatas ära. Lõpuks loobus Anneli üldse õhtul arvutis suhtlemast, sest see tunne oli nii ebameeldiv, kui mees teda embas ja ise üle tema õla jõllitas, kellega ta seal suhtleb. Guido tegi stseeni isegi siis, kui Anneli oli tänava peal meessoost tuttavat näinud ja juttu ajanud.

Umbes poole aasta pärast ilmus Guido käitumisse uus joon. Pärast seda, kui Anneli oli tema nähes mõne mehega suhelnud, ei rääkinud Guido temaga mitu päeva. Anneli mõtles, et see on ju ebanormaalne. Ja ka see on ebanormaalne, et tema end süüdi tunneb. Aga Anneli tundis end süüdi ja püüdis mitte Guidot ärritada. Ometi kordusid süüdistused või vaikimispäevad uuesti.
Anneli rääkis Guidoga tõsiselt ja siis tunnistas mees, et ta saab aru küll, et on haiglaselt armukade. Ta lubas end käsile võtta. Paar nädalat oli kõik hästi, siis järgnes uus vaikimisperiood. Anneli rääkis mehega uuesti. Guido tunnistas jälle, et ta on haiglaselt armukade.

Ta oli nõus ka teraapiasee minema, aga kui aeg lähenes, siis ütles eelmisel päeval, et temal pole mingit põhjust sinna teraapiasse minna. Et kui Anneli võõraste meestega flirtimise järele jätab, siis kaovad ka probleemid.

Veel korra tuli teraapiasse minek jutuks ja veel korra Guido keeldus. Kuna tema armukadedustsüklid jätkusid, kolis Anneli ühel päeval oma korterist lihtsalt välja ja andis Guidole kuu aega endale uue elukoha leidmiseks. Niipalju kui Anneli tuttavate kaudu kuulnud on, elab Guido praegu üksi.