Käisime koos teiste noortega ka külapidudel, aga kohalikud poisid ei pakkunud meile huvi. Nägin, et ühel päeval hakkas Lead äkki huvitama Ahti. Ta küsis, mis ma Ahtist arvan. Too oli viisakas ja töökas noormees, aga ei käinud mitte kunagi pidudel. Lea rääkis, et ta on mõelnud, kuidas endast Ahtile märku anda. Ahti ei elanud küla keskuses, vaid eemal küla servas, nii et teda niisama kohata polnud kuigi tõenäoline. Tee keskusse viis aga Ahti majast mööda.

Me hakkasime õhtuti jooksmas käima ja lootma, et äkki Ahti märkab meid. Möödus nädal, kaks ja kolm, aga ei midagi. Muudkui jooksime Ahti majast mööda, aga mitte midagi ei juhtunud. Me isegi ei teadnud, kas Ahti on meid üldse kunagi märganud või jookseme seal niisama tühja. Arutlesime, kas ta üldse on parajasti meie möödumise ajal aknast välja vaadanud. Me ei teadnud ja selline teadmatus oli kõige nõmedam tunne.

Kuid siis ühel õhtul joostes nägime, et Ahti askeldab aias. Nüüd polnud enam mingit kõhklemist. Muidugi tegime temaga kohe juttu ja jäime sinna aia äärde rääkima. Meie jooksmine jätkus ka ja aina sagedamini nägime Ahtit väljas maja juures.
Siis ühel päeval kutsus Ahti Lea kinno. Mina ei tea, miks just Lea ja mitte mind, aga mina tõesti nii agaralt ei püüdnud teda, vaid olin rohkem kõrvaltvaataja.

Ma nägin, et Lea oli nii õnnelik. Tema plaan ju töötas. Lea sai nüüd teada ja rääkis ka mulle, et Ahti oli meid kohe märganud, kui tema majast mööda jooksma hakkasime. Aga ta ei näidanud end meile, vaid oli tahtnud näha, mis meil plaanis on ja kas üldse midagi plaanis on või näeb ta juhuslikult meid nii tihti. Kuna ta oli vaadanud, et Lea on väga ilus tüdruk, siis otsustas ta sammu vastu astuda. Ah siis sellepärast Lea, et ta oli ilusam.

Ahti oli väikeettevõtja. Ta ei olnud suur kulutaja ja rahapuudust tal ei olnud. Minu sõbrannal Leal algas ilus elu. Selline, millest ta vähemalt koos Ahtiga ei olnud unistadagi osanud. Ükskord sain isegi Lea peale kurjaks, kui ta mõtlematult Ahti raha tahtis ära raisata. Nimelt nägi Lea poes ilusat kostüümi, miks maksis üle 130 euro. Muidugi ei keelanud Ahti Leale seda raha. Lea läks poodi, ostis komplekti ilma proovimata ära, aga kodus selgus, et püksid olid sobimatult lühikesed. Kui ütlesin, et mine vaheta ära, arvas Lea, et seal kindlasti pole sobivaid, ja üldse, las olla, ta ei hakka seda nagunii selga panema. Minu pealekäimise järel läksime siiski poodi tagasi ja vahetasime riided parajate vastu.

Lea siiski nende riietega kuigi palju ei käinud. Ta näis pigem nautivat tunnet ja näitamist, et ta saab kõik, mida tahab. Kui me Tallinna ülikooli läksime, hakkas Lea Ahtilt oma korterit lunima. Ahti ostiski korteri. Ehkki Ahti oskas hästi ka ise ehitustöid teha, ei olnud tal oma firmaasjade korraldamise kõrvalt palju aega seal korteris käia ja remonti teha. Samas kõik, mis ta tegi, oli väga ilus. Aga Lea oleks tahtnud, et remont läheks kiiremini.
Kui olime teisel kursusel, nägime kuulutust, et suvel saab minna tööle ühele Kariibi merel seilavale kruiisilaevale. Teenistus ja üldse seiklus oli ahvatlev. Ahti ei olnud armukade, sest see ei olnud tema loomuses. Tema arvates oli tore, et suvel raha teenime.

Algul kirjutasime tihti kodustele ja sõpradele ja kirjeldasime oma huvitavat elu. Aga tööpäevad olid pikad ja me kirjutasime aina harvemini. Tegelikult leidis Lea endale reisijate seast väga jõuka mehe, kes talle pidevalt kalleid kingitusi tegi.
Kui kojusõidu aeg kätte jõudis, ütles Lea, et tema ei tule Eestisse tagasi.
Ei tulnudki ja läks Alani juurde Kanadasse. Ahti kirjadele ta ei vastanud ja ma nägin, kui murest murtud Ahti oli. Ta süüdistas palju ka ennast, et ei olnud Lea vastu piisavalt hea. Ta ei uskunud, et Leal polnud enam plaani tagasi tulla.
Masenduses Ahti hakkas hoopis hoolega nende Tallinna korteris remonti tegema, et kui Lea ükskord tagasi tuleb, siis oleks kõik korras ja ilus ja Lea ei peaks talle etteheiteid tegema.

Niimoodi möödus aasta. Ma ei suhelnud enam Ahtiga, sest mul oli oma elu ja temal oma elu ja Lead ju enam polnud, kes oleks meid sidunud.
Leaga ma Facebookis suhtlesin harva ja ta kirjutas, et lõpetas Ahti postitustele vastamise, kuna mehe nutmine ja palumine hakkas teda häirima. Peamiselt kirjutas Lea mulle, kus ta jälle käinud oli ja mis asja endale ostnud.

Siis millalgi tuli Lealt teade, et ta tuleb Eestisse tagasi ja et ta on Ahti lennujaama vastu kutsunud ja Ahti lubas oodata teda. Mina siis kirjutasin üle hulga aja Ahtile, et ära jookse niimoodi esimese kutse peale ja ära anna Leale andeks, aga Ahti läks siiski Leale vastu. Ta võttis isegi puhkuse, et saaks Leaga rohkem koos olla. Ta teadis, et Lea tuli päriselt tagasi tema juurde. Mina küll kohtusin Leaga, aga rohkem me ei suhelnud. Tundsin, et oleme võõraks jäänud ja seda nende suhet ja elu oli ikka võõrastav vaadata.

Kaks kuud elasid Ahti ja Lea nagu noored armunud. Ühel päeval oli Lea öelnud, et ta läheb nüüd tagasi. Mina kuulsin seda Ahtilt, kes oli täiesti nagu halvatud. Ma tean, kuidas kõik tuttavad palusid Lead, et ta enam ei läheks, sest tal on siin nii ilus elu ja armastav mees. Ka mina palusin tal mõistusele tulla, aga ta läks ikka. Varsti kirjutas mulle, et sealne mees Alan ei olnud uskunud tema tagasitulekut.

Nüüd igatahes on Leal seal juba ka väike tütar. Ahti ei ole enam kui kolme aasta jooksul uut kaaslast leidnud ja võrdleb kõiki tüdrukuid Leaga. Kui kellegagi kohtub, siis kohtumistel räägib endale märkamatult Least ja peletab kõik naised endast eemale, sest kes ikka suudab mehe vanast armastusest lugusid kuulata. Kuna üks Ahti tunnete peale lootnud naine oli minu kolleeg, siis ma tean seda hästi. Ta lootis, et Ahti saab tasapisi oma Lea-ihalusest üle, aga enne tüdines tema ära.

Lea on nüüd vähemalt kirjutanud, et ta on väga õnnelik ja eluga rahul. Mis ei välista, et ta Ahtit endiselt n-ö ootel ei hoia.