TOATAIMEDE TALV | Millal kasta, väetada ja kuidas avastada kahjureid?
Nõu annab Eesti Naise aiatoimetaja Eva Luigas: "Paljudel toataimedel on aknalaualgi talv ehk puhkeperiood. Seda soodustab valguse vähenemine. Sel ajal eelistavad nad mõned kraadid jahedamaid temperatuure, ka tuleb siis kastmisega veidi tagasi hoida ja kasta taimi alles siis, kui muld on eelmisest kastmiskorrast juba tahenenud. Ka kaktused ja paljud sukulendid eelistavad talvel jahedust ning nemad elavad talvekuud üle praktiliselt ilma mingi kastmiseta. Puhkeperioodi pidavaid taimi ka ei väetata.
Talvekuudel õitsvad toataimed seevastu vajaksid õrna väetislahusega kastmisvett. Väetise valik oleneb taimeliigist. Spetsiaalväetisi vajavad orhideed ja asalead, teistele sobivad õitsvate taimede väetised. Väetisnormi leiab alati pakendilt. Kuna erinevate tootjate väetistel on erinev kasutusnorm, tuleb uue väetise soetamisel alati kasutusnormi ja väetamise sagedust kasutusjuhendist kontrollida. Õitsvad toataimed vajaksid ka lisavalgust. Seda saab taimedele anda spetsiaalsete taimelampidega.
Toataimede kastmisel on soovitav kasutada toasooja vett. Kraanivesi võiks enne kastmist kastekannus ööpäeva jagu seista. Lumisel talvel saab kastmiseks kasutada lumesulamisvett, vihmaperioodil vihmavett. Loodusest kogutud kastmisvesi on taimedele eriti meelepärane, sest sisaldab erinevaid mikroelemente. Peale kastmist tuleks mulda imbumata kastmisvesi alustaldrikult või ümbrispotist kindlasti ära valada.
Kindlasti peab taimedele iganädalaselt tegema kahjurikontrolli. Seda eriti siis, kui metsast on koju toodud jõulukuusk või oksi, käbisid jms materjali. Metsakraamiga tuleb alati kaasa veidi elusloodust - näiteks pisiputukaid, kes üles sulanuna meeleldi toataimedele elama kolivad. Ka poelilled tuleks kriitilise pilguga enne kojutoomist üle vaadata, et nendega kutsumata külalised kaasa ei saaks reisida. Heas konditsioonis hooajataimed on reeglina kahjurivabad, lauskontrolli tuleks teha selgelt hädistele ja kahvatunud lehetooniga taimedele.
Toataimi tuleb kaitsta tuuletõmbuse ja temperatuurikõikumiste ja liiga madalate temperatuuride eest. Näiteks aknaklaasilt võivad taimede lehed saada külmakõrvetuse. Samuti võib kuum radiaator aknalaua all mulda taimepotis kiirelt kuivatada. Olukorda, kus pott ja taime juured on liigselt soojas kuid pealsed külmetavad, enamik taimi üle ei ela.
Eestimaa talv ei ole toataimede jaoks just lemmikaastaaeg, kui õige hoolitsusega elavad nad selle kenasti üle."
