Saunade välimääraja - millega tegu ja kuidas need toimivad


Männiku metsatalu suitsusaun Viljandimaal
Foto on illustreerivFoto: Bianca Mikovitš

Saunaskäigul on meie kultuuris aus ja kindel koht.
Enamik meist ei teadvustagi, milline koorem lavaruumi jääb – vahelduvad temperatuurid ravivad justkui salaja. Saun võtab maha nii närvi-, lihas- kui veresoonte pinged, andes ka kerge füüsilise koormuse, kuna leil kiirendab pulssi ja piitsutab veidi vereringet.

Koduste leilisaunade kõrval, mida peale puude köetakse ka elektriga, pakuvad spaad ja turismitalud saunatamiseks väga erinevaid võimalusi.

Soome saun

Millega tegu: Soome saunas on õhk kuum ja kuiv. Puiduga üle löödud ruumis võimaldab astmeline lava nautida eri temperatuure. Soojusallikaks on kuumad kerisekivid, millele leili viskamisega õhku lühiajaliselt niisutatakse. Temperatuur jääb olenevalt saunalistest 70–95 kraadi vahele. Tähtsal kohal on siin vihtlemine ja külma veega karastamine. Laval käiakse mitu korda, jahutades end vahepeal eesruumis, külma duši all, tiigis või järvevees.

Kuidas toimib: sauna õige mõju tuleb esile külma ja kuuma vaheldumises – igale lavalkäigule peaks järgnema jahutamine külma veega või värske õhu käes.

Sauna hüved: paraneb naha, välimiste lihaste ja hingamisteede seisund. Tugeva higistamise tulemusel väheneb kehakaal. Veresooned, eriti lühikesed kapillaarid, laienevad. Hingamine muutub vabamaks, sest bronhid laienevad. Kangeks jäänud käed ja jalad muutuvad liikuvaks, samuti selgroolülid, liigesedki teeb saun paindlikumaks, valud vähenevad, liikumine muutub vabamaks. Leevendust saab krooniline bronhiit. Suurenevad heaolutunne ja reipus. Regulaarselt saunas käivad inimesed nakatuvad viirushaigustesse vähem, samuti leevendab soe saun reumaatilisi valusid kaelas ja seljas ning närvivalusid kätes ja istmikus.

Seotud lood:

Ole ettevaatlik: kuperoosse naha korral peab saunatamisega olema ülimalt ettevaatlik, parem on istuda leiliruumis madalamal ja vajadusel katta probleemsemad piirkonnad kaitsekreemiga.

Loe veel

Võidu peale leilivõtmist peavad tohtrid oma keha ja tervise suhtes lugupidamatuks tegevuseks. Et õnnetusi ei juhtuks, tuleb saunas jälgida niiskuse ja temperatuuri suhet. Mida kõrgem temperatuur, seda väiksem peaks olema niiskuse protsent. Kõige raskem on taluda sauna, kus nii niiskus kui ka kuumus on väga suur. Pea ees saunalavalt vette tormata ei soovitata neile, kes pole end varem karastanud. Järsk temperatuurimuutus võib tekitada spasme. Saunast väljudes peaks saunatajal olema aega puhkeruumis maha jahtuda. Aeglaselt jahtuda on kasulik, sest muidu tõmbuvad veresooned liiga kiiresti kokku ja kaob veresooni lõõgastav efekt.

Aurusaun

Millega tegu: aurusaunas olija on otsekui sooja udupilve sees, sest kraanist imbub ruumi peaaegu vee keemistemperatuuril olev aur. Sauna mõju on suurim temperatuurivahemikus 43–46 ºC ja võimalikult suure õhuniiskusega.

Kuidas toimib: tavasaunaga sarnaselt kutsub aurusaun esile higistamise – kiiresti on lahti kõik ihupoorid. Kuigi temperatuuriga peab harjuma, koormab see organismi vähem kui tavasaun.

Sauna hüved: tänu suurele niiskusele ja kuumusele on aurusaun tõhus terviseparandaja selliste hädade korral nagu bronhiaalastma, bronhiit, ülemiste hingamisteede katarr, köha, häälekähedus, mitteakuutsed reumaatilised vaevused ning liigeste piiratud liikumine ja liigesevalud. Tugiprotseduurina on aurusaun kasulik ka neile, kel on unehäired, häiritud nahaverevarustus, kuiv ja pragunenud nahk, lihaspinged ja tundlikkus äkiliste temperatuurimuutuste suhtes. Naha aurutamine aitab vabaneda igapäevastest pingetest, lõdvestuda ja taastuda, parandab üldist kehalist ja vaimset heaolu ning aitab koguda uut jõudu. Aurusaun ergutab immuunsüsteemi tööd, hävitab baktereid ja viirusi ning aitab põletada 400–600 kalorit iga seansiga. Niiske kuumus stimuleerib hästi nahaaluste veresoonte verevarustust ja puhastab intensiivselt nahka. Nahapoorid avanevad, eemalduvad surnud naharakud ja mustus ning nahk muutub pehmeks, puhtaks ja siledaks.

Ole ettevaatlik: enne aurusauna tuleks võtta dušši ning ühe saunaseansi soovitatav kestus on 15–20 minutit. Pärast sauna on hea jahutada keha jaheda õhuga ja loputada leige veega. Kindlasti tuleb vältida keha "ehmatamist" ja külmetamist.

Soolasaun

Millega tegu: sool on rahvameditsiinis juba ammu tuntud oma erakordsete omaduste poolest. Soolase õhu sissehingamine mõjub profülaktilise hooldusena hingamisteedele. Sauna temperatuur on 55 kraadi ja soovitatav saunas viibimise aeg kuni 30 minutit.

Kuidas toimib: soolaga ülehõõrumine mõjub nahale kooriva hooldusena ja saunast väljudes tundub nahk tõeliselt siidisena.

Sauna hüved: soolasaunaprotseduurid on ideaalsed bronhiidi, kopsupõletiku, astma, allergia, nahahaiguste, veresoonkonna- ja südamehaiguste raviks. Soolaravi on kasulik nohu ja gripi ennetamiseks. Kromoteraapia ja meeldiva muusikaga soolasaun aitab maandada pingeid ja stressi. Sellises atmosfääris kergeneb hingamine, paraneb immuunsüsteem, kasvab tähelepanuvõime, peatub naha vananemise protsess, vähenevad kortsud.

Ole ettevaatlik: soolasauna ei soovitata nahamuutuste korral.

Infrapunasaun


Millega tegu:
infrapunakiirgus kandub nähtamatute valguslainetena läbi õhu ja soojendab otseselt, ilma ümbritsevat õhku kütmata. Soojenevad nahk ja nahaalused koed. Oluliseks erinevuseks tavasaunaga võrreldes on see, et inimest ei soojenda õhk, vaid infrapunakiirgus otseselt. Infrapunasauna õhutemperatuur on 35–60 kraadi.

Kuidas toimib: infrapunakiirgus tungib inimese kudedesse 4–5 cm sügavusele, seetõttu kutsub esile tugeva higistamise, mis on tavasaunaga võrreldes kolm korda intensiivsem. Spetsiaalselt ehitatud saun laseb kiirgusel tungida võimalikult sügavale inimkehasse.

Sauna hüved: infrapunakiirgus soojendab elundeid, põletab nahaalust rasvakihti, kiirendab verevarustust ja ainevahetust, väljutab mürke ning tugevdab organismi immuunsüsteemi. Infrapunakiirgus parandab lihaste toonust ja on tõhus tselluliidi vähendaja, leevendab kroonilist väsimust, lihasevalu, elavdab närvisüsteemi, suurendab potentsi, kergitab kasvuhormoonide taset ja muudab reipaks.

Ole ettevaatlik: infrapunasauna ei soovitata neile, kellele on paigaldatud kunstliigesed. Vastunäidustusteks on veel vigastused, äge põletik, südame-veresoonkonnahaigused, vere hüübimishäired, suured armid, kasvajad ja tundlikkuse häired. Pärast seda sauna ei soovitata end külma veega kasta – karastavad veeprotseduurid tuleb edasi lükata.

Aroomisaun

Millega tegu: aroomisaun on kerge ürdiaroomiga mahe saun, mis mõjub lõõgastavalt nii kehale kui ka meeltele. Sooja on aroomisaunas 70–80 kraadi ringis.

Kuidas toimib: aroomisauna erilisus seisneb selles, et tervist tugevdatakse taimedest saadud looduslike eeterlike õlide abil. Samuti imendub aroom saunalise naha kaudu verre, avaldades füsioloogilist mõju.

Sauna hüved: aroomisaun on hea hingamisteedele, mistõttu organismi hapnikuvarustatus suureneb. Aroom tõstab tuju, aitab leevendada haigusi ja lõõgastab, ainevahetus ja immuunsüsteem ergastuvad, saun toidab nahka ja vabastab pingetest, lõdvestab hingamisteid.

Ole ettevaatlik: eeterlikke õlisid tuleb alati lahjendada enne kerisele valamist, sest lahjendamata õli võib väga kergesti süttida. Eeterliku õli näol on tegemist väga kontsentreeritud tootega, mis tihti ületab mitukümmend korda taimerakkudes oleva ühekordse õlikoguse – ei maksa eeldada, et eeterliku õli toime on samasugune kui taimel, millest õli on toodetud. Ärge lisage eeterlikke õlisid kaubanduslikult lõhnastatud dušigeelidele ega vannivahtudele, sest see võib põhjustada nahaärritust.

Õige hamami leiab Türgist

Kui reisisihiks on Türgi, ei maksa saunamõnusid proovimata jätta. Olgugi et praegusajal ei leia Türgi saunu ehk hamame enam priiskavatest paleedest nagu Osmanite impeeriumi aegu, on tuhandete aastate pikkused saunatraditsioonid aus tänini.
Istanbuli 400 aastat vana Cemberlitase hamam avab uksed hommikul kell kuus ning jääb avatuks keskööni. Meestele ja naistele on siin eraldi pooled. Kohe pärast pileti lunastamist saab kümbleja endale plätud, ruudulise rätiku ja isikliku "seljapesija", kes juhatab tulija aurukambrisse. Keset ruumi – katuseks ümmarguste aukudega kõrge kuppel – troonib massiivne marmorlavats, mille soojadel plaatidel tuleb esmalt paarkümmend minutit higistada. Nii rahunevad meeled ja avanevad nahapoorid. Õhus on soojakraade umbes 40–50.
Peagi valab "pesunaine" saunalise sooja veega üle, hõõrub nahka kareda pesukindaga, koorides mustuserullid ihult, katab kümbleja suure seebivahukuhilaga ja küürib viimsegi mustuseraasu. Seejärel uhutakse puhtaks saanu sooja veega üle. Viimaks peseb saunanaine puhtaks ka juuksed.
Saunaskäiguks tasub aega varuda. Keha värskendamiseks on mitu ruumi, kus saab end külma veega üle valada või basseinis mõnuleda. Higist ja mustusest vabanemise järel tekib kergus, nagu oleks pääsenud kogu maailma murekoorma kandmisest. Lõõgastav õlimassaaž paneb saunamõnudele väärilise punkti.

Artikkel ilmus aakirjas Eesti Naine 2013. aasta novembris.

Eesti Naine loosib teööijate vahel 3000 euro väärtuses kingitusi!
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare