Villid, pisarad ja siiski rõõm - kuidas ma spordikauge inimesena kõndisin 220 kilomeetrit palverännuteed


Villid, pisarad ja siiski rõõm - kuidas ma spordikauge inimesena kõndisin 220 kilomeetrit palverännuteed
.

Kui kõnnid palverännuteed, on sul päevas üks ülesanne: kõndida jupp maad edasi. Nii tasa kulgedes jõuad näha maailma, kus sa elad. Märgata, et su ümber on head inimesed. Mõelda, milles sul on vedanud, ja tunda, mis tuleks teha.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare