"Valus, kui see, keda armastad, ei vasta su tunnetele!"

 (1)
"Valus, kui see, keda armastad, ei vasta su tunnetele!"
Kollaaž: Anne Metsis

Küllap on igaüks kordki elus tundnud armukadeduse kõikehõlmavat vihatormi, sest keegi on pälvinud enam huvi ja armastust inimeselt, kelle jaoks tahaks ise olla peamine.

Vaen rivaali vastu või ka ainult oletatav kahtlus närib armusuhte auklikuks. Vahel nii hapraks, et seda ei saagi enam parandada. Miskipärast armukadedust häbenetakse. Miks küll? Armastust ilma armukadeduseta pole ju olemas! “See on nagu autot ostes, rooste tuleb pealekauba, paratamatult,” ütleb Rootsi terapeut Lars Lindbom. Ometi peidavad ühed tabuks peetud tunde endasse, samas ei kohku teised tagasi stseenist kohvikus või kokteilipeol. Miks sa vaatasid Marile nii pikalt silma? Miks sa Jüriga nii väljendusrikkalt tantsisid? Ehkki näägutav, pole mõõdukas armukadedus ei vale ega häbiväärne.

Aga kui Mari avastab Jüri telefonist 11 minuti pikkuse kõne mullusuvise Armuafääriga, mida mees takkajärele kahetses ja kustutas nimegi uues nutitelefonis? Mari on ikka veel armukade, sestap soris Jüri kõneregistris. Nüüd jääb mehel õigust ülegi – kui poleks uurinud, poleks probleemi. Nende veidi kulunud “auto” mattub järjest paksema roostekihi alla...

Kollaaž: Anne Metsis
Seotud lood:

“Antud juhul on see Maril mõistlik käitumine, saamaks aru, mis ta elus toimub,” ütleb pereterapeut ja superviisor Siivi Hansen. “Et otsustada edasise üle, kas leppida olukorraga või mitte. Kas kasud emotsionaalses ja seksuaalses või ka materiaalses plaanis, mis ta saaks mehega koos elades, kaaluvad üles neist loobumise?

See on täiskasvanute mäng, kalkulatsioon ja otsuste tegemine. Olukorda, kus kõik on hästi sünnist surmani, pole olemas. Kui partnerid on valiku teinud, siis ka selles, millega leppida ja millega mitte. Sest inimesed muudavad harva oma käitumismustreid. See, et korra on juba petetud, annab põhjuse arvata, et see võib korduda. Selle kogemuse pinnalt hakkame lugema märke ja oskame kahtlustada. See on midagi, mis aitab meil elus püsida.”

Kui üks pooltest – Jüri – on seotud oma eelmiste suhetega ja jätnud need lõpetamata, on Maril valik – kas jätkata selles suhtes, püüda probleemi kuidagi lahendada või minna teise suhtesse, mis rohkem sobib.

Loe veel

“Täiskasvanutel on valikut teha alati lihtsam, kui pole lapsi,” lisab Hansen. “Meie suhted on ju rõõmu allikas. Ka armukadedus on ilus tunne, sest näitab, kui palju ma teisest hoolin. Mõõdupuu, kui tähtis ta mulle on ja mis juhtub siis, kui mul teda ei ole.”

Juured lapsepõlves ja peremustrites

Armastust õpitakse varases lapsepõlves. Kui lapsele oluline lähedane suhe on olnud ettearvamatu ja ebaturvaline, võib see olla umbusu põhjuseks edaspidises elus. Näiteks võivad üles kerkida mälestused ajast, kui jäädi õe või venna pärast tähele-
panust ilma.

Rolli mängib ka madal enesehinnang, et nähakse end kui kaotajat juba enne mõjuvat põhjust. Tihti leiab armukade, et ta ei ole väärt olla armastatud, tal on raske uskuda, et partner tahab temaga pikemat suhet.

“Mõlemad kardavad, et partner loob elavama suhte kellegi teisega.”

Teoorias täheldatakse ka erinevust meeste ja naiste armukadedusel. Kui meeste kahtlused võivad ulatuda detailsete fantaasiateni, kuidas naine teise mehega voodit jagab, siis naiste armukadedus on rohkem seotud mehe tunnete ja ressursside jagamisega teisele naisele. Mõlemad kardavad, et partner loob elavama suhte kellegi teisega. “Nii naised kui mehed on füüsilise läheduse suhtes armukadedad ja samuti on mõlemal poolel hirm, et kaob emotsionaalne lähedus,” ütleb Siivi Hansen.

Kui palju on paras?

Armukadedusdraamad on sageli partnerite koosmäng. Suhte alul võib tunduda ahvatlev olla kellegi omand. Armukadeduse objektil võivad olla omad “vastutulekud” – ta tuleb firmapeolt varem koju või ei kanna riideid, mis tunduvad partnerile väljakutsuvad...

Siivi Hansen: “Inimese jaoks on juba sünnist alates kõige hullem hirm hülgamise ees. Teadasaamine, et ma ei sobi sellele, kellesse olen kiindunud, või et ta ei taha mind. Hirm eemalelükkamise või “emast” või “isast” ilmajäämise ees on suur. Armukadedus on olelusvõitluse osa.”

Ülemäärase armukadeduse korral ei hooli teine pool partneri tunnetest ja isikupärast, vaid seab esiplaanile oma soovid, turvalisuse ja uhkuse.

“Ülemääraseks võib armukadedus minna ka siis, kui kedagi on korduvalt hüljatud. Ta pole võimeline looma turvalist lähedussuhet ja hakkab armukadeduse kaudu nõudma pidevat kinnitust, et on partnerile oluline. Kui armukadedus hakkab teisele põhjustama vaevusi ja seega suhet kahjustama, võib seda pidada probleemseks.”

Probleemselt armukade on sageli kinni ebaküpses arusaamas, et teda peab tingimusteta armastama, olenemata sellest, kuidas ta ise käitub. Et ta ei peagi armastust välja teenima. Tal on raske näha partnerit kui iseseisvat indiviidi, kel on oma elu ja vajadused.

Siivi Hansen: “Usu millessegi – ja saad, mille nimel töötad. Mingil momendil võib kahtlustatav tehagi seda, milles teda süüdistatakse... Armukadedus võib olla nii liitev kui lahutav. Ma tahan, et sa kuuluksid mulle – ka see on suhtes väärtus, mis loob tunde, et minust hoolitakse. Kui mul on jumala ükskõik, siis järelikult pole meie suhe korras.”

Põhjusega või põhjuseta

Kui suhtes valitseb armukadedus, tuleb esmalt jõuda selgusele, kas sel on põhjus või mitte. Kui partner tunnistab, et on truudust murdnud, võtab usalduse tagasivõitmine aega. See on normaalne ja seda peab ka truudusemurdja tunnistama. Samas pole õiglane, kui truudusetu pool oma südametunnistuse kergendamiseks asetab ülestunnistuse partneri õlule. Kõige eeldus on, et igas tõsises armastussuhtes kehtib truuduse kokkulepe, maailm on kiusatusi täis. Kaaslase tunnete austamiseks on vajalik ka enesedistsipliin. On naiivne uskuda, et avatud suhe on parim viis oma truudusetuse väljavabandamiseks.

Kuidas toime tulla?

Kui inimene saab ise aru, et ta käitumine on partneri jaoks kurnav, peaks ta suutma seda ohjata. Kui mitte, tuleks pöörduda terapeudi poole.

Destruktiivsest armukadedusest jagusaamise eeldus on mõistmine, et probleem on eneses ja sellega peab tegelema. Tuleks püüda lasta samm-sammult lahti kontrollivajadusest. Partneri abi ja toetus on pool lahendusest. Lihtsaid nippe pole olemas, on vaja vaadata enesesse ja uurida oma võimet armastada.

Siivi Hansen: “Partnerile, kes on suhtes lõksus, on truudusetusest-armukadedusest tulenev lahutus mõnikord isegi päästev. Ses mõttes pole armukadedus ei halb ega hea.Kõige hullem on teadmine, et mind ei taheta, ma ei vääri armastust. Et tunda end väärilise ja armastatuna, on inimesed valmis tegema haiget endale ja üksteisele, lõhkuma suhteid ja perekondi. Armastust vajame kõik, aga kõik ei suuda seda anda.”

Lugu ilmus esmakordselt 2017. aasta Eesti Naise märtsinumbris.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare