Vahel mõnitas isa mind sõprade ees: “Vaata, kuidas sa haised!” - olin trennist tulnud ja higine.
Endla (nimi muudetud, 40), kirjanik: „Ma ei taha oma lapsepõlvele mõelda, püüan seda unustada.”
“Mu vanemad läksid lahku, kui oli kaheaastane. Emal olid vaimsed probleemid. Mina jäin üksi koju, ema oli linna peal. Vanaema võttis mu enda juurde elama. See oli rõõmutu aeg, ta oli karmi käega. Mänguasju mul eriti polnud, tegime tööd. Iga õhtu igatsesin ema, nutsin end magama. Mäletan üht korda, kui ema mind jõulude aegu vaatama tuli, aga olin sel ajal õues mängimas. Ta jättis kingituseks nuku ja läks ära. Olin nii kurb ja süüdistasin ennast, et mind kodus ei olnud. Teismeliseeas läksin isa juurde elama, aga kasuemaga mul klappi ei olnud. Kui ma õigeks ajaks koju ei tulnud, sain isalt rihma. Vahel mõnitas ta mind sõprade ees: “Vaata, kuidas sa haised!” — olin trennist tulnud ja higine.”
Täismahus artiklit loe Eesti Naise juuninumbrist: